Michal vahetab RMK nõukogu välja ja ütles, mida ta firmalt ootab

Kliimaminister Kristen Michal Foto: Madis Veltman

Kliimaminister Kristen Michal tegi esmaspäeval valitsusele ettepaneku nimetada viis uut riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu liiget ning edastas uuenenud nõukogule ja juhatusele ootused RMK tegevusele. 

RMK üheksakohalises nõukogus vahetub viis liiget. Nõukogust lahkuvad Priit Lomp, Hardi Tullus, Margit Martinson, Ülo Needo ja Randel Länts. Uuteks nõukogu liikmeteks saavad Michali ettepanekul Kadri Land, Marek Metslaid, Karel Rüütli, Pille Ligi ja Keit Kasemets. Senised nõukogu liikmed Ahti Kuningas, Merike Saks, Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski jätkavad oma tööd.

Kliimaminister sõnastas kirjas RMK nõukogule ja juhatusele ka riigi ootused RMK tegevusele, tõstes esile RMK mitmekülgset rolli riigimaade haldamisel ja avalike hüvede tagamisel. Lisaks riigimetsa kestlikule ja kliimamuutustele vastupidavale majandamisele on riigi jaoks olulisel kohal kaitsta ja taastada loodus- ja pärandkultuuriväärtusi, korraldada looduskaitsetöid, haldada elurikkust soosivaod ja kliimamuutusi leevendavaid riigimaid, motiveerida ja korraldada looduses liikumist ning tõsta loodusteadlikkust.

«Ootuste sõnastamine sellisel moel on esmakordne», selgitas Kristen Michal. «Riigi ja ühiskonna ootused RMK tegevusele on märksa mitmekesisemad kui vaid riigieelarvesse laekuvad dividendid, mida on seni väljendatud peamiselt omanikuootusena. Soovime, et riigimaadel tehtavad tegevused panustaksid rohereformi eesmärkidesse, mille hulgas on olulisel kohal elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäik ning tulevikku vaatav biomajandus.»

Riigi ootustes on muu hulgas välja toodud vajadus rakendada elurikkust kaitsvaid ja taastavaid metsamajandamispraktikaid, katsetada ja laiendada püsimetsanduse võtteid, arvestada kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel kohalike kogukondade vajadustega ning tagada metsade ja maastike vastupidavus kliimamuutuste mõjudele. Silmas on peetud, et RMK on lisaks riigimetsade majandajale muude maade haldaja ning selleks, et kliimamuutusi leevendada, nendega kohaneda ja elurikkust hoida, tuleb läbimõeldult toimetada kõikjal riigimaadel.

Omanikuootustes on rõhutatud ka vajadust suurendada riigimetsade puiduressursi juurdekasvu ja raietegevuste läbipaistvust ning RMKd kohustatakse esitama raiemahu prognoos järgmiseks sajaks aastaks. «Pikk vaade aitab pakkuda kindlust nii biomajanduse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele kui ka igaühele, kellele on metsa hea käekäik oluline. Ühiskonna ootus on puidu ja metsa kõrgemale väärindamisele, selgus tuleviku suhtes aitab ka ettevõtlusel investeerida kõrgema väärtusega toodete loomisesse,» sõnas Michal. Riik soovib, et RMK sektori liidrina looks metsades toimuvast kaasaegse avaliku digitaalse ülevaate. «Läbipaistvus metsas toimuva suhtes on väga tähtis. Metsaandmete usaldusväärsus ja lihtne kättesaadavus on siin võtmeks. Selles loodan RMK-lt kui valdkonna liidrilt eestvedaja ja uuenduste esilekutsuja rolli täitmist,» lisas ta.