Bloomberg: Moskva korraldatud blokaad on osutunud edukaks (2)

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Viljalaevad sai Ukraina sadamatest toitu välja vedada kuni 2023. aasta juuli keskpaigani. Siis otsustas Venemaa viljaleppest välja astuda.
Viljalaevad sai Ukraina sadamatest toitu välja vedada kuni 2023. aasta juuli keskpaigani. Siis otsustas Venemaa viljaleppest välja astuda. Foto: Oleksandr Gimanov/Scanpix

Kremli jõupingutused Ukraina ekspordi piiramisel on olnud edukad: pärast viljaleppe tühistamist ja Musta mere blokaadi on Ukraina viljamüük kukkunud kolmandiku võrra, vahendab Bloomberg.

Maineka majandusportaali hinnangul tähendab niivõrd suur langus märkimisväärset tagasilööki nii Ukraina majandusele kui ka ülemaailmsele toiduga kindlustatusele. Ja seda hoolimata sellest, et Euroopa Liit on alates Venemaa sissetungi algusest panustanud alternatiivsete marsruutide väljatöötamiseks ca miljard eurot.

Ka USA teatas sel nädalal, et teeb koos Euroopa partneritega, et hoida teraviljaeksport  toimivana. Plaan on toetuda senisest enam Doonau jõele. «Võtmeküsimus on jõesadamates,» hindas Oxford Economicsi vanemökonomist Evgenia Sleptsova.

Samas võib jõel mahtude suurendamine osutuda keeruliseks, kuna Venemaa alustas selle nädala alguses kahe Ukraina Doonau-äärse sadama, Izmajili ja Reni pommitamist.

Seni on Ukraina suutnud säilitada globaalselt oluline teravilja eksportija staatuse hoolimata sõjast. Suurt rolli mängis selles aga Musta mere viljalepe, millest Venemaa 17. juulil loobus. Nüüd, kui viljalepet enam pole, vähenevad ka mahud.

UkrAgroConsulti andmetel suutis Ukraina nelja esimese nädala jooksul pärast blokaadi eksportida vaid 3,2 miljonit tonni teravilja, taimeõlisid ja jahu. Võrdlusena, mais ja juunis, mil viljalepe veel kehtis, veeti riigist välja vastavalt 4,4 ja 4,8 miljonit tonni toiduaineid. 

Venemaa teraviljakaubandus saab Ukraina nõrkusest aga ainult kasu. Vene põllukultuuride eksport kasvab praegu jõudsalt ja peaks hooajal 2023–2024 moodustama peaaegu veerandi ülemaailmsest nisukaubandusest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et pärast viljatehingu purunemist 17. juulil on nende sadamatele tehtud droonide ja rakettidega juba seitse rünnakut, mis näitab, kui keeruline on leida stabiilseid usaldusväärseid tarnekanaleid.

Samas on ka logistilisi tõkkeid: Ukraina Agribusiness Clubi juhatuse liikme Alex Lissitsa sõnul kulub praegu ummikute tõttu saadetiste Doonaule saamiseks neli korda rohkem aega kui veel kuu aega tagasi.

Hilinemised ja väiksemad saadetiste mahud toovad kaasa ka transpordikulude suurenemise. Agrotrade Groupi tegevusdirektor Olena Vorona ütles, et tema ettevõte suunas viljavood Doonau sadamatesse ja raudteedele täielikult ümber juba enne viljaleppe kokkuvarisemist, kuid transpordikulud on varasemast kuni 50 protsenti suuremad.

«Paljudes piirkondades mõtlevad põllumehed tõenäoliselt taliteravilja külvi vähendamisele, sest turu pakutavad hinnad ei kata kulusid,» möönis ka Lissitsa.

Ukraina raudtee teatel on ooteajad Euroopa riikide piiripunktides praegu umbes 5-6 päeva. Selle juht Jevhen Ljaštšenko ütles Bloombergile, et nad valmistuvad mahtude kasvuks raudteedel. Samas ei pruugi sellest piisata. Oxford Economicsi analüütik Evgenia Sleptsova hinnangul võib Ukraina teravilja ja õliseemnete eksport aasta teisel poolel langeda esimese poolaastaga võrreldes veerandi võrra. «See vähendaks Ukraina sisemajanduse koguprodukti aasta teisel poolel 3 protsendi võrra,» ütles ta.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles