Riik muudab taas elektrimüügi tingimusi

Elektriliinid. Foto: Rodion Kutsaev / Unsplash

Riik muudab taas seadust, et kehtestada vahepeal automaatselt universaalteenuse tootjahinnale lülitatud üldteenuse tarbijad tagasi börsihinnaga üldteenusele, sest aasta eest soodsamat hinda tähendanud universaalteenus on muutunud börsihinnaga elektrist kallimaks.

Kliimaministeerium on algatanud maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatuse, mille järgi peab elektrimüüja lõpetama kliendile universaalteenuse osutamise, kui universaalteenuse hind on kolme kuu jooksul olnud elektrituru keskmisest hinnast kõrgem. Vahepeal üldteenuse eest universaalteenuse enammakstud summade ümberarvutamist börsi hinna järgi muudatused ette ei näe.

Elektrituruseadus ütleb, et üldteenust peab võrguettevõtja või tema nimetatud müüja osutama neile tarbijatele, kellel ei ole sõlmitud ühtegi elektrimüügilepingut. Üldteenuse eesmärk ei ole hinnakonkurentsis osalemine, vaid teenuse tagamine neile, kes muidu oleksid ilma elektrita. Üldteenuse baashind on praegu vastavalt seadusele universaalteenuse tootmishind, kuid uute seadusemuudatuste jõustudes saab selleks olema taas börsihind.

«Üldteenus universaalteenuse tootmishinnaga on põhimõtteliselt fikseeritud hinnaga elektripakett, mis pakub kaitset väga kõrgete börsihindade eest,» ütles kliimaministeeriumi avalike suhete juht Tiina Reinart.

Vahepeal üldteenuselt universaalteenusele viidud kliendid maksavad juba kuid elektri eest rohkem, kui on selle börsihind, mis kehtis neile ülteenuse raames ja see on tarbijatele kahjulik. Taolise praktika õigsuse on seadnud kahtluse alla Eesti Energia klient, kes nõuab energiamüüjalt arvete ümberarvestamist üldteenusele kehtiva börsihinna alusel, millele on tarbijal enda sõnul kehtiva võrgulepingu järgi õigus.

«Minu nõue on, et Eesti Energia lõpetaks lepingu rikkumise ja valedel alustel arvete saatmise ja arvutaks kõik alates 1.10.2022 väljastatud arved ümber mulle tingimuste kohase hinnaga,» selgitas elektrimüüjaga eriarvamusel olev Riho Nahkor.

«Üldteenuse hinnastamine on reguleeritud elektrituruseaduses ja Eesti Energia järgib seadust,» ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv. Seaduse järgi muutusid üldteenuse hinnastamise põhimõtted kodutarbijatele ehk kui seni oli üldteenuse baashinna aluseks keskmine börsihind, siis nüüd on baashinna aluseks tootjahind.

Konkurentsiameti õigusosakonna juhataja Marek Piiroja ütles, et ametil puuduvad andmed selle kohta, et Eesti Energia AS küsib üldteenusel olevalt kliendilt börsihinna asemel kordades kallimat universaalteenuse hinda, mida saab käsitada nii seaduse- kui ka lepingurikkumisena.

Kaebus konkurentsiametisse

«Juhul, kui tarbija seda leiab, on tal võimalus pöörduda selgituse saamiseks või kaebusega konkurentsiameti poole,» ütles ta. «Amet viib läbi menetluse ning küsimus, kas ettevõtja on kohustusi rikkunud või mitte, selgub menetluse tulemusena.»

Nahkor pöördus kaebusega konkurentsiametisse ning sai neilt ka otsuse eelnõu. Selle eelnõu kohta saab ta esitada veel oma arvamusi ja vastuväiteid, mis võimaldaksid ametil oma seisukohta muuta või täiendada.

Amet viitab möödunud aasta 1. oktoobrist kehtima hakanud elektrituruseadusele (ELTS), mille järgi üldteenuse osutaja arvutab universaalteenuse tarbijale üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selliselt, et lisab selles kuus kehtinud tootmishinnale. Universaalteenuse tootmishinnaks on 154,08 eurot megavatt-tunnist, millele lisanduvad üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.

2022. aasta sügisest kuni 2023. aasta kevade alguseni oli aga universaalteenus tarbijate jaoks soodsam, mistõttu sätestati seaduses regulatsioon, et üldteenuse tarbijad viiakse automaatselt üle odavamale universaalteenusele.

«Elektrituruseadus ei näe ette võimalust minna automaatselt tagasi üldteenusele, mis ei sisalda universaalteenuse tootmishinda – sellist teenust enam ei eksisteeri, st, et üldteenuse tarbijad, kellele rakendub universaalteenuse tootmishind, saavad üle minna vaid elektri börsipaketi tarbimisele, mis on praegu universaalteenuse hinnast odavam,» ütles Piiroja. «Kui elektrimüüjad arvelduses tarbijatega nimetatud alustest lähtuvad, ei ole seadusega vastuolu.»

Juriidiline segadik

Nahkori sõnul on konkurentsiametist talle antud vastus õiguslikult nii segamini, et teda hämmastab, et selline asi üldse välja saadeti.

«Kõigepealt väidavad nad, et ma olen universaalteenusel, siis jälle väidavad, et kuna mul ei ole universaalteenuse lepingut, siis ma ei ole ikka universaalteenusel ja need tingimused mulle ei kehti,» rääkis Nahkor. «Siis nõustuvad nad Eesti Energia väitega, et üldteenuse tingimusi on muudetud 01.10.2022, kuid samal ajal on teadlikud, et tingimusi ei ole alates 01.01.2022 muudetud.»

Õigusliku selguse saamiseks on Nahkor pöördunud ka õiguskantsleri poole. «Saatsin selle edasi juba õiguskantslerile põhjusel, et usaldus selles osas puudub, et amet järsku õiglaselt tegutsema hakkaks,» ütles Nahkor. «Seal on ainult õigustav seisukoht Eesti Energia rikkumiste suhtes.»

Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov möönis, et probleem on olemas ja nad üritavad anda oma seisukoha nii ruttu kui võimalik. Samas enne paari-kolme nädalat seda oodata ei maksa.