Eestis pandi 10. augustil paika uus kliimakava, milles ametnikud-poliitikud tutvustavad plaane, mille järgi rahvas järgmised kümmekond aastat elama peab. Dokumenti läbi vaatama kutsutud eksperdid vihastasid ministeeriumi peale aga nii kõvasti, et esitasid võimsa arve.
8000 eurot seaduseelnõu läbilugemise eest: kliimaministeerium sai kopsaka arve (1)
Kui Eestis mõnda uut seadust juurutada püütakse, saadakse see nii-öelda kaasamise eesmärgil erinevatele ettevõtetele ja ühingutele läbilugemiseks. Viimased saavad seaduse eri kohti kommenteerida ja mõnikord võtavad ametnikud ettepanekuid arvesse.
Sedapuhku oli see riiklik energia- ja kliimakava ajakohastatud kavand – ligemale 200-leheküljeline riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud dokument, millega valitsejad tahavad hakata järgmisel kümnendil Eesti rahva elu juhtima.
Seda oli kutsutud kommenteerima ka elukeskkonna- ja rahvastikuarengu selts. Oma tähelepanekute lõppu pani viimane ministeeriumile arve: «Riikliku energia- ja kliimakavas materjali esialgsele üldanalüüsile kulutasid elukeskkonna-ja rahvastikuarengu seltsi juhataja ja ekspert Einar Eiland ja ringenergeetika kompetentsikeskuse juhataja ja ekspert Vahur Luhtsalu oma tööaega kokku 40 tundi. Eestis kehtiva seadusandluse alusel makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40kordne «Töölepingu seaduse» paragrahv 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär. Alates 1. jaanuarist 2023 on tunnitasu alammääraks 4.30 eurot. Seega kuulub eksperthinnangu eest tasumisele 40 x 4.30 EUR tunnitasu alammäär x 40 tundi = 6880 eurot, millele lisandub käibemaks 1376 eurot. Seega kokku 8256 eurot.»
Sellest ei tahtnud ministeerium midagi kuulda ning lisas kommentaarile vastukommentaari. «Selgitame. Oleme kasutanud hea kaasamise tava, võimaldades kõigile huvirühmadele vabatahtlikkuse alusel tagasisidet anda. Kaasamine ei võrdsustu analüüsi tellimisele, millele omakorda eelneb hinnapakkumise küsimine ja tööde teostamise osas lepingu sõlmimine. Kaasamise protsessis arve esitamine ei ole põhjendatud.»