/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/06/21/15406234t1h18ed.jpg)
Kliimaminister Kristen Michal saatis rahandusministeeriumile kirja, milles teatas sisuliselt, et ükski nende väljapakutud automaksu variant ei ole vastuvõetav.
Reformierakonna ministrid tülis: Michal põrmustas Võrklaeva automaksu plaani (26)
Kliimaminister Kristen Michali (Reformierakond) sõnul ei täida mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendused kliimaeesmärke ehk ei muuda Eesti sõidukiparki keskkonnasõbralikumaks.
«Leiame, et eesmärgi saavutamiseks peab mootorsõidukimaks võtma oluliselt rohkemal määral arvesse sõiduki keskkonnamõjuga seotud näitajaid,» kirjutas kliimaminister rahandusminister Mart Võrklaevale (Reformierakond) saadetud kirjas.
Michal tahab CO2-põhist maksu
Michal toob välja, et õigesti kujundatuna toetab mootorsõidukimaks nii autostumise vähendamist kui kiirendab säästvamale sõidukipargile üleminekut. «Oluline süsinikdioksiidi (CO2) heite vähendamine toimub aga ainult siis, kui maksu kujundamisel lähtutakse enam keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamise vajadustest. Maanteetranspordi heidet mitte vähendades on tõenäoline, et selle kümnendi lõpus tuleb riigil kümnete miljonite eurode eest soetada heitmekvoote lubatust suurema koguse CO2 emiteerimise kompenseerimiseks,» rõhutas kliimaminister.
Sealjuures toetab kliimaministeerium põhimõtet, mille järgi tasutakse nii uue kui ka kasutatud sõiduki Eestis esmakordsel registreerimisel registreerimismaks. Ministeerium peab oluliseks, et maksu aluseks võetaks arvesse üksnes CO2 näitu, seejuures oleks maksu esimestel aastatel ette nähtud maksuvabastus teatud tasemest madalama CO2 näiduga sõidukitele – see suunaks inimesi tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid.
Ka rõhutab kliimaministeerium seda, et registreerimismaksu juures vanusekoefitsiendi arvestamine soodustab vanemate sõidukite importi, sest aastate jooksul on sõidukite heitmetega seotud nõuded läinud järjest rangemaks – samas on vanemad sõidukid oma olemuselt keskkonda saastavamad. Sama on ka ohutusalaste nõuetega, mida on aastate jooksul oluliselt täiendatud.
«Eesti sõidukipargi keskmine vanus on niigi Euroopa Liidu üks suuremaid ning kehtestatava maksu tulemus ei tohi viia keskmise vanuse kasvule, pigem vastupidi. Seetõttu me ei toeta registreerimismaksu puhul ühelgi viisil vanuse komponendi arvestamist,» toonitas Michal.
Lisaks soovitab kliimaministeerium kaaluda 6–9kohaliste sõidukite puhul maksumäära vähendamise koefitsienti, arvestades, et selliseid sõidukeid ostavad ja kasutavad eelkõige suurpered. Samas on nende mass suurem tavasõidukist, mistõttu võiks maksukoormus selliste sõidukite kasutajatele minna ebamõistlikult suureks.
Kliimaministeerium peab mõistlikuks teha mõjuanalüüs, mis hõlmaks uue maksu mõjusid inimeste toimetulekule ja ettevõtlusele koostoimes teiste plaanitavate maksumuudatustega – käibemaks, tulumaks – ning arvestades ka peatset heitmekaubanduse põhimõtete rakendamist autotranspordile.
«Mõjuanalüüs võimaldaks riigil vajadusel täpsemalt sihtida ja sisustada vastavaid leevendusmeetmeid,» märkis minister Michal.
Rahandusministeerium saatis juuli keskel kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest.
Väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust – tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel – ja teine kitsamalt, keskendudes vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.
Ministeerium soovib mootorsõidukimaksu kehtestamisel pöörata eraldi tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk niinimetatud romude probleemile, sealjuures kehtestatakse romude maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Peatatud kandega sõidukeid on Eestis ligi 300 000 ja see arv on kasvutrendis.
Mootorsõidukimaks hakkab kava järgi kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.