/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/05/18/15330963t1h52cf.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on ebaselge nii plaanitud automaksu eesmärk kui ka selle kehtestamise möödapääsmatu vajadus. Mõõdetavate keskkonnaalaste eesmärkideta pole automaksu keskkonnamaksuna esitlemine tõsiseltvõetav.
Maks, mida kogu aeg tõstetakse: tööandjate keskliit andis automaksu plaanile hoobi (2)
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas rõhutas rahandusministeeriumile saadetud vastuses, et Eesti ettevõtjaid ja tarbijaid tabab lähiajal niigi mitu kulusid ja inflatsioonitaset suurendavat maksutõusu. Samal ajal on Eesti majandus langenud viis kvartalit järjest, tööpuudus kasvab ja ettevõtete konkurentsivõime eksporditurgudel on tõsise surve all.
«2023. aasta riigieelarve maksulaekumised on varem prognoositust ligi miljardi euro võrra suuremad. Selles kontekstis on uue maksu kehtestamise otstarbekus enam kui kaheldav,» rõhutas Aas.
Tööandjate hinnangul tuleks valitsusel esmalt edasi minna kulukärbete ja riigireformiga. Kui koalitsioon otsustab automaksu siiski kehtestada, peab valitsus võtma kohustuse investeerida täiendavat maksutulu ühistranspordi arendusse ja teedesse.
Uue maksu eesmärk on tööandjate hinnangul aga ebaselge. «Kas eesmärk on kaitsta keskkonda, piirata autostumist, koguda riigieelarvesse täiendavaid vahendeid või jaotada ümber tulusid?» küsis Aas. «Mitut eesmärki korraga hästi täita ei saa ja see on välja pakutud variantide suurim nõrkus.»
Lisaks on maksu väljatöötamiskavatsuses mitu vastuolu. Näiteks üldsusele keskkonnamaksuna esitletud maksul puuduvad keskkonnaalased mõõdikud või siis peetakse riskiks seda, et maksu mõjul kahaneb maksulaekumine, sest säästlike transpordivahendite osakaal kasvab ja autode hulk kahaneb. See tooks tulevikus kaasa veelgi enamate sõidukite maksustamise.
«See aga peakski olema eesmärk ja stiimul maksumaksjale, et keskkonnasõbralikult toimides väheneb tema maksukoormus,» selgitas Aas. Tema sõnul peitub selles risk, et uut maksu hakatakse kergekäeliselt just eelarvepoliitiliste eesmärkide nimel pidevalt tõstma.
Tööandjate kriitika: mõjuanalüüsid puuduvad, eesmärgid ebaselged
- Tööandjad ei kiida heaks uute maksude kehtestamist. Kui valitsus automaksu kehtestamisega siiski edasi liigub, tuleb täiendavalt analüüsida ja kommunikeerida eelnõu vastavust püstitatud eesmärkidele ja anda maksumaksjale kindlus, et keskkonnasõbralikke valikuid tehes tema maksukoormus transpordiga seotud kuludes väheneb. Esitletud alternatiividest täidab neid eesmärke pigem kitsam mudel, mis keskendub rohkem CO2 heite vähendamisele.
- Puudub maksu sobivust kinnitav mõjuanalüüs, samuti puuduvad keskkonnaalased mõõdikud keskkonnamõju täitmise hindamiseks. Nende analüüside ja mõõdikuteta pole maksu keskkonnamaksuna esitlemine tõsiseltvõetav.
- Autostumine on vaid Tallinna ja Harjumaa probleem. Eesti hajaasustus ja inimeste liikumisvajadus teeb üleriigilise mootorsõidukimaksu disaini äärmiselt keeruliseks. Maksu kehtestamisel tuleb täiendav maksutulu investeerida ühistransporti ja teedesse.
- Maksu mõju tuleks hinnata koos Euroopa Liidus plaanitud maksumuudatustega – kütuseaktsiisi miinimummäärade tõus ja emissioonikaubanduse laienemine transpordisektorile.