/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/12/15317017t1h8e61.jpg)
Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab muret kavandatava mootorsõidukimaksu pärast, eriti arvestades selle negatiivset mõju maapiirkondade elanikele.
Taluliit nõuab rahandusministrilt automaksu mõjuanalüüsi
Liidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on maapiirkondade inimestele autod asendamatud, kuna Eesti ühistranspordivõrk ei taga eluks vajalikke liikumisvõimalusi. «Võttes arvesse Eesti geograafilist jaotust ja infrastruktuuri eripära, on auto sageli ainus vahend näiteks tööl või poes käimiseks, lapse kooli või trenni viimiseks,» tõdes ta pressiteates ja lisas, et taluliit mõistab, et autode kasutamine toob kaasa keskkonnamõjusid, kuid samal ajal tuleb mõista ka maapiirkondade elanike vajadusi ja võimalusi.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht rõhutas sealjuures, et enne sellise olulise maksueelnõu väljatöötamist on hädavajalik läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mis keskenduks eriti maapiirkondade elanike olukorrale. «Meie teadmiste kohaselt pole sellist analüüsi seni tehtud,» nentis Ats.
Mõjuanalüüs aitaks tema sõnul selgitada, kuidas mootorsõidukimaks mõjutaks maapiirkondi, kus inimeste sissetulekud ja elustandard võivad oluliselt erineda suurlinnade omadest. «Peame mõtlema, kuidas see maks võib mõjutada maapiirkonna inimeste rahalist olukorda, tarbimisharjumusi ja elukvaliteeti,» toonitas Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit soovitab valitsusel tõsiselt kaaluda mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamisest loobumist, arvestades nimetatud aspekte ja eelkõige maapiirkondade elanike vajadusi. Erandina võiks liidu arvates kaaluda mootorsõidukimaksu kehtestamist luksusautodele.
«Eestimaa Talupidajate Keskliit mõistab, et riigieelarve tasakaal ja rahanduse jätkusuutlikkus on olulised, kuid esmalt tuleks riigil rakendada kokkuhoidu ja loobuda ebamõistlikest kulutustest, tagades samal ajal, et maksupoliitika ei karista teatud elanikkonnarühmi ebaõiglaselt,» rõhutas taluliidu tegevjuht.
Rahandusministeerium saatis juulikuu keskel kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest.
Väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust – tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel – ja teine kitsamalt, keskendudes vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.
Ministeerium soovib mootorsõidukimaksu kehtestamisel pöörata eraldi tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk niinimetatud romude probleemile, sealjuures kehtestatakse romude maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Peatatud kandega sõidukeid on Eestis ligi 300 000 ja see arv on kasvutrendis.
Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.