Kas ka Venemaa uus «erioperatsioon» ­ – rubla päästmine, kukub läbi?

Erkki Erilaid
Copy
18. augusti hommikul maksis üks dollar üle 93 rubla. Pildil rubla kursid Moskva valuutavahetuspunktis Moskvas 17. augustil. REUTERS/Maxim Shemetov
18. augusti hommikul maksis üks dollar üle 93 rubla. Pildil rubla kursid Moskva valuutavahetuspunktis Moskvas 17. augustil. REUTERS/Maxim Shemetov Foto: Maxim Shemetov

Venemaa keskpank tõstis teisipäeval järsult intressimäärasid 3,5 protsendi võrra 12 protsendile, kuid analüütikud ega ka venelased ise ei usu, et enam kui veerandi võrra väärtus kaotanud rubla selle aasta jooksul toibub. Lisaks kardetakse inflatsiooni kahekordistumist.

Kui intressimäärade tõstmine oluliselt rubla väärtust ei tõstnud, siis on viimastel päevadel hakatud üha enam rääkima kapitalikontrolli taaskehtestamisest, mis tähendab, et Vene ekspordiettevõtted peavad suure osa oma teenitud valuutast rubla vastu vahetama.

Lääne meedia on juba mitu päeva kajastanud väidetavaid majandusekspertide kohtumisi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kus arutakse võimalust nõuda ettevõtetelt vähemalt 80 protsendi oma valuutatulust rublade vastu vahetamist.

Vene ajaleht Izvestija kirjutas samas keskpanga andmetele viidates, et selliseid nõudeid pole mõtet uuesti kehtestada, sest Venemaa suurimad eksportijad müüvat juba praegu «suurte patriootidena» 80 protsenti või rohkemgi oma valuutatulust, ja seda ilma finantsasutuste kehtestatud piiranguteta.

«Praeguse seisuga, arvestades, et akuutne faas on möödas, intressimäärade oluline tõus on toiminud ja dollar kaupleb alla 95 rubla piiri, usun, et kapitali liikuvusele piiranguid ei tule. Pealegi selline poliitika töötab lühiajaliselt, sest ettevõtteid seda pikemas perspektiivis järgima panna on keeruline,» ütles ajalehele Moskva Majanduskõrgkooli (HSE ülikool) arenduskeskuse instituudi ekspert Igor Safonov.

Inflatsioon kasvab järsult

Komsomolskaja Pravda kirjutas samas, et hullem seisab siiski veel ees, sest inflatsioon kasvab rubla väärtuse languse tõttu järsult ning lisaks kallinevad pangalaenud. Kui viimastel kuudel on Venemaal hinnatõus püsinud kõigest 3-4 protsendi juures, siis nüüd ennustatakse, et inflatsioon tõuseb peamiselt importkauba kallinemise tõttu, 10 protsendini. Autod kallinevad prognooside kohaselt 15-20 protsenti, kodutehnika ja elektroonika 7-8 protsenti, toiduained 10 protsenti ja reisimine läheb kuni 15 protsenti kallimaks.

Kõige suurem pauk tuleb aga ilmselt kodulaenude osas, mille intressid võivad tõusta praegusest umbes poole võrra, 17-18 protsendini.

«Vene rubla jätkuvat nõrgenemist on olnud oodata pikalt,» ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. «Pigem on olnud üllatus, kui kaua hoiti rubla kurssi dollari suhtes kõrgel.»

Venemaa valitsus on tema hinnangul hetkel huvitatud pigem just nõrgast rublast. Rubla odavnemine toetab eksporti, sest teeb Venemaa kaubad mujal odavamaks. Töökohtade hoidmiseks on vaja aidata tööstusel ellu jääda. «Valuutakursi odavnemine on selles kontekstis teadlik valik. Kui sõjakäigu alguses oli peamiseks argumendiks kursi hoidmiseks uhkus, siis nüüd on vaja hoolitseda rohkem inimeste heaolu eest,» märkis Uusküla.

Ka laenuga eksportivatel ettevõtetel on lihtsam kui aasta tagasi. Rubla väärtuse langus on olnud niivõrd suur, et laenuraha intressimäära muutus on selle kõrval marginaalne. «Praegune keskpanga intressimäära tõstmine peatas kiire languse. See on signaal, et vabasse langusesse rubla kurssi lasta ei taheta ning järgneda võib veelgi samme rubla toetuseks,» arvas ta.

Tugevam kontroll raha liikumise üle koos intressimäärade tõstmisega võimaldab Uusküla sõnul lühiajaliselt tuua valuutakurssi tagasi ka 70 dollari juurde kui seda soovitakse. «Venemaa kaubandusbilanss on jätkuvalt positiivne ehk eksporditakse rohkema raha eest kaupu ja teenuseid kui sisse ostetakse.»

LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul peetakse maailmas Vene keskpanka, koos selle juhi Elvira Nabiullinaga, õigustatult kõige kompetentsemaks majanduse juhtimisega tegelevaks riigiasutuseks Venemaal. «Peaks olema väljaspool kahtlust, et ka hiljutine intresside suurendamine otsus oli praeguses olukorras Venemaa jaoks õige otsus. Samuti oli seaduspärane, et intressimäära suurendamine 12 protsendini rublat tugevdas. Vähemalt lühiajaliselt.»

Majandusarengu minister Maksim Reshetnikov ja keskpanga juht Elvira Nabiullina eelmisel nädalal toimunud kabinetinõupidamisel.
Majandusarengu minister Maksim Reshetnikov ja keskpanga juht Elvira Nabiullina eelmisel nädalal toimunud kabinetinõupidamisel. Foto: Dmitry Astakhov

Aga selle, mis rublaga keskpikas perspektiivis juhtuda võib, määrab Vitsuri sõnul ära siiski Vene majanduse seis tervikuna, mis omakorda paistab kõige paremini välja riigi maksebilansist, sellest, kas Venemaa suudab oma kaupade müügiga endale vajalikul määral valuutat teenida. «Paistab, et vaatamata sanktsioonidele on Venemaa seni suutnud ja ilmselt suudab ta seda teha endale enam-vähem talutaval määral ka lähiajal. Isegi vaatamata keskpanga 12 protsendi suurusele intressimäärale,» lausus ta.

Olgu siin võrdluseks toodud, et majanduse taseme poolest Venemaaga samasse gruppi arvatud Türgis on tänaseks intressi suurendatud juuli 8,5 protsendilt 17,5 protsendini ja kuigi seal räägitakse võimalikest järgnevatest intressimäärade suurendamistest, oodatakse samal ajal ka majanduse taastumist.

Kuid pikemas perspektiivis kui mõned aastad, võib olukord sõltumatult Vene keskpanga kompetentsusest siiski oluliselt muutuda. «Venemaal endal pole ju kaugeltki kõiki oma peamise valuutaallika - nafta- ja gaasisektori - käigus hoidmiseks vajalikke tehnoloogiaid ja sellel asjaolul saab tõenäoliselt olema tunduvalt suurem mõju Venemaa maksebilansile ja majandusele kui on keskpanga intressimääral,» rääkis Vitsur. «Seadmete vananemine ja kulumine on vältimatu ja kui nende asendamise või uuendamise võimalusi napib, hakkab selle all kannatama Venemaa eksport, mille tulemusel muutub maksebilansi tasakaalustamine järjest problemaatilisemaks ja lootused viia rubla kurss tagasi 70 dollari juurde veelgi väikemaks. Aga ilmselt loetakse sellises olukorras mugavaks sellist vahetuskurssi, mis erineb oluliselt nii 70 rublasest kui ka praegusest vahetuskursist.»

Mõnevõrra kallinenud nafta toetab rubla

Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul on rubla kogu aeg olnud seotud Venemaa peamise eksportkauba - toornafta - müügimahtude ja hindadega. «Praeguseks on Venemaa peamisteks ekspordipartneriteks kujunenud Hiina ja India, kuhu läks juulikuus ligi 80 protsenti Venemaa eksportnaftast,» sõnas ta

Juulis langes Venemaa tulu naftamüügist aastatagusega võrreldes ligikaudu veerandi võrra. Riigis pannakse suuri lootusi toornafta hinnatõusule maailmaturul, mille mõjul on tasapisi tõusnud ka Venemaa poolt müüdava nafta hind. «Tänaseks ei ole aga mõnevõrra kallinenud toornafta hind rubla kurssi langusest päästnud,» nentis Luikmel.

Venemaa keskpank on asunud intressimäärasid tõstma, aga et rubla ei ole vabalt kaubeldav, siis ei ole seos keskpanga intressimäära ning rubla kursi vahel enam nii otsene. Hiljutine väga järsk intressimäärade tõstmine on Venemaa keskpanga selgituste kohaselt tingitud ennekõike hinnastabiilsuse tagamise motiivist.

«Rubla vahetuskurss on viimasel ajal nõrgenenud järsemini kui inflatsioon Venemaal kiirenenud on. Kõrgem intressimäär pärsib Venemaal sisenõudlust ning võiks tavaolukorras ka pisut ning lühiajaliselt vahetuskursi nõrgenemist pidurdada. Tavapärased seosed vahetuskursi, intressimäära ning hinnastabiilsuse vahel on aga Vene majanduse puhul nõrgemad. Riigi sekkumine kõigile elualadele koos välisinvestorite lahkumisega on viinud selleni, et turumajandusliku loogikaga on Venemaal toimuv järjest vähem seotud. Fundamentaalselt on rubla varasemast nõrgem vaatamata nafta ekspordist laekuva raha jätkuvale sissevoolule. Välisinvestorid lahkuvad riigist ning lahkunud ettevõtete käigus hoidmiseks tarvilikku tehnoloogiat, oskusteavet ning tootmissisendeid on järjest kulukam ja keerukam asendada,» selgitas Luikmel.

Venemaal räägitakse juba peaaegu kümme aastat, kuidas nõrk rubla võib soodustada eksporti. Paraku piirdub Venemaa eksport peamiselt loodusvaradega, mille hind kujuneb maailmaturu hindade ning sanktsioonide koosmõjul.

Nõrgem rubla vahetuskurss võib Luikmeli sõnul hõlbustada palkade väljamaksmist rublades. Üldise ostujõu languse ning kasvanud tööjõukulude foonil on see väike leevendus. Suuremat konkurentsivõime paranemist odavast rublast pärsib asjaolu, et loodusvarade ekspordi kõrval puudub Venemaal kõrge kohaliku lisandväärtuse põhine eksporttööstus. Riigi kulutusi on sõjapidamine oluliselt suurendanud ning nõrga rubla abil on võimalik mõningaid kodumaiseid rublades makstavaid kulusid küll vaid lühiajaliselt pisut kokku hoida.

«Küüniliselt võib näiteks väita, et ühe Vene sõduri surma eest omastele makstava hüvitise maht naftabarrelites mõõdetuna on nüüd riigile üle kolmandiku võrra odavam kui mullu,» sõnas Luikmel.

Sõjapidamine on Venemaa tööjõuturult nii langenute, vigastatute kui ka väljarännanute tõttu püsivalt eemaldanud parimas tööeas inimesi. «Kvalifitseeritud tööjõu puudus koos sanktsioonidest tingitud tehnoloogiasektori kasvava mahajäämusega lubavad arvata, et fundamentaalselt jääb rubla nõrgaks veel pikemaks ajaks. Rubla vahetuskursi aitaks tugevaks «joonistada» vaid senisest veelgi karmim kapitali liikumise ning välisvaluutatehingute piiramine. Augustis avaldatud Venemaa keskpanga majandusprognoosi kohaselt ohustab Venemaa majandust lähiaastatel vaid globaalne majanduslangus. Rubla vahetuskursi viimased arengud viitavad aga võimalusele, et oluliseks peetakse ka mitmeid lokaalsemaid riske.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles