Sajad miljonid jagajatele: Eestis õitseb suur salaäri

Millele kulub toetuste jagajate raha? Alates sellest aastast on noortel põllumajandustootjatel kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtluse infopäev. Foto: Arvo Meeks

Eestis on kümneid asutusi, mille üheks põhifunktsiooniks on erinevate toetusrahade jagamine. Selle naljal püsivad riigis püsti sajad töökohad. Kuid selle raha liigutamine ei tule tasuta.

Juuli alguses avaldas riigikontroll uurimise tulemused, millest selgus, et riigisektor on aastate jooksul jaganud ettevõtetele miljardeid, aga pole selge, kellele, kui palju ja milleks. Ja mis kõige tähtsam – mis kasu sellest toetusmeetmest tõusis. Küll on teada, et toetusi jagati umbkaudu 4 miljardi euro ulatuses.

Kui palju rahajagamine maksma läheb, sõltub konkreetsest valdkonnast.

Üks suuremaid toetuste andjaid on PRIA: riigikontroll luges kokku, et aastatel 2013–2021 jagas PRIA välja 1,6 miljardit eurot. Põllumajandustoetusi makstakse Euroopa Liidus valdavalt seetõttu, et teised teevad ka: kuna liidu liikmesriigid toetavad oma põllumehi, siis ei saa ükski riik toetusmängust välja jääda, sest see paneks oma põllumehed naabritega kehvemasse konkurentsiolukorda.

Kulukas bürokraatia

Kui palju selline rahajagamine maksma läheb, selgus PRIAst eraldi küsimise peale. Nimelt on riigi raha jagavatest suurematest asutustest paljud liigendatud mõne teise asutuse külge, nii et nende endi kohta eraldi avalikku aruannet näha ei saa. Nii on see ka PRIA puhul.

PRIA eelarve on aasta-aastalt kasvanud, kuid seal töötavate inimeste arv kahanenud – seda kuni tänavuse aastani, mil see kerkis 344 inimeseni. Samal ajal kui PRIA ise jagas välja 1,6 miljardit eurot, läks tal endal tegevuskuludeks 91,1 miljonit eurot – see teeb veidi alla 18 euro väljaandmise hinnaks ühe euro. 2022. aasta eelarve oli PRIA-l 13,8 miljonit eurot.

Üks asutus, kelle aruanne avalikult kättesaadav on, on KIK – keskkonnainvesteeringute keskus. Aastatel 2013–2021 on asutus välja jaganud 764,5 miljoni euro jagu toetusi. Sealjuures on tegevuskuludeks läinud 39,7 miljonit eurot. See asutus jagab praegu raha sellistele projektidele nagu näiteks innovatsiooniliste tehnoloogiate kasutuselevõtt, metsaparandustööde tegemine – aga ka näiteks kastirataste ostmise toetus. 18,8 euro laialijagamiseks kulutab KIK ise ühe euro.

Hirmkallis innovatsioon

Need numbrid kahvatuvad aga KredExi ja EASi kokkulükkamisel tekkinud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kõrval. Kui palju asutus aja jooksul täpselt raha on jaganud, polegi selge – kas lugeda toetused, käendused ja laenud ühte potti või mitte? Aga eraldi investeeringud?

Asi on selles, et asutus tegeleb väga erinevate asjadega: miljoneid paigutatakse fondidesse, mis investeerivad Balti ettevõtetesse, jagatakse kodulaenu käendusi, korraldatakse vastuvõtte ja üritusi, mis peaks Eestit tutvustama, sõidutatakse ettevõtjaid rahvusvahelistele messidele.

Üks on selge: peale asutuste liitmist ületavad selle tegevuskulud oluliselt ka näiteks haigekassa omi. Kuna enne struktuurimuutmist oli kummalgi asutusel oma eelarve, siis alates 2022. aastast on see ühine. Läinud aastal kulus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel tegevuskuludeks 36,4 miljonit eurot. Sealjuures oli palgakulu 19,4 miljonit. Kui arvestada, et asutuses töötas 364 inimest, teeb see ühe inimese palgakuluks keskmiselt 4400 eurot kuus. 

Võrdluseks: haigekassa, mille koondeelarve oli 2022. aastal 1,9 miljardit eurot, vajas tegevuskuludeks 17,8 miljonit eurot, millest asutuse 200 töötaja tööjõukulud moodustasid 9,3 miljonit eurot.

EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja täpsustas, et asutuse palgafond sisaldab ka lisatasusid ja preemiaid (mida ei pruugi välja maksta) ning ka välisesinduste töötajate palku, mis tulenevalt sihtriikide elukallidusest ja tulumaksumäärastki erinevad Eesti omadest. Kui need välja arvata, oli EASi ja KredExi ühendasutuse tegelikuks keskmiseks palgaks Altraja kinnitusel 2022. aastal 2700 ja mediaanpalgaks 2450 eurot.