Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Luminor: enne investeerimisega alustamist tasub terminid selgeks teha

Copy
Kõige tähtsam on iseenda jaoks selgeks teha, kui suurt portfelli väärtuse langust teatud perioodi jooksul oled valmis välja kannatama.
Kõige tähtsam on iseenda jaoks selgeks teha, kui suurt portfelli väärtuse langust teatud perioodi jooksul oled valmis välja kannatama. Foto: Dado Ruvic

Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose soovitab enne investeerimisportfelli koostamist endale selgeks teha investeerimisalased terminid ning ühtlasi on tema sõnul investeerimisega alustamisel väga tähtis selgitada välja oma riskitaluvus.

Seda saab varahalduri sõnul teha erinevate küsimuste abil, kuid kõige tähtsam on iseenda jaoks selgeks teha – kui suurt portfelli väärtuse langust teatud perioodi jooksul oled valmis välja kannatama?

 

«Kui sellele küsimusele suudetakse adekvaatselt vastata, saab selgeks, kas näiteks 10-protsndine langus on veel talutav või mitte ning milliste varaklasside peale investoril sellest infost lähtudes mõelda tuleb. Kui investor ei talu näiteks isegi 5-protsendist langust, tuleks mõelda eelkõige võlakirjade ning praegustes tingimustes miks mitte ka tähtajalise hoiuse peale,» selgitas Kose.

Aktsiatega kaubeldes kohtub investor peaasjalikult aktsia turu- ehk tegeliku väärtusega. Küll aga tasub Kose sõnul teada, et aktsiatel on olemas ka nimiväärtus ja raamatupidamisväärtus, mis võivad üksteisest olulisel määral erineda.

«Investori jaoks on kõige tähtsam kindlasti turuväärtus – selle ümber käib börsiturul kogu tants ja trall, kuna just see näitab, millist summat ühe ettevõtte aktsia investorite arvates hetkel väärt on,» kinnitas ta.

Kui aktsia nimiväärtust võib väljendada aktsia osakaaluna aktsiakapitalis ja see võib olla võrreldes turuväärtusega väga madal, siis tegelikult eristatakse ka aktsia raamatupidamisväärtust, mis näitab vara väärtust raamatupidamise vaates.

Aktsiate ja võlakirjadega paralleelselt räägitakse ka börsil kaubeldavatest fondidest ehk terminist ETF (exchange traded fund). Kuivõrd fonde võib börsil leiduda erinevaid, on ETF-i puhul reeglina tegemist passiivse instrumendiga, mis tähendab, et keegi seda aktiivselt ei juhi. Seetõttu on ETF-il aktiivselt juhitud fondi ees mitmeid eeliseid.

«Kui päevasiseselt hakkavad turud liikuma, siis investoril on võimalik vastavalt liikumissuunale otsuseid vastu võtta. Teine oluline eelis on kuluefektiivsus – kuna aktiivselt kaubeldaval fondil on reeglina meeskond, kes fondi juhib ja otsuseid vastu võtab, siis sellega kaasnevad ka vastavad tasud ja kokkuvõttes kõrgemad kulud. ETF-i kulustruktuur on niisiis investorile soodsam, seda enam, et aktiivne investor soovib tehinguid teha kiiremini,» kirjeldas Kose.

Teisalt tõi ta aktiivselt juhitud fondide puhul välja eelise, et fondijuhi oskusliku tegutsemise korral võimaldab aktiivse fondi paindlikum lähenemine investeeringute valikul ja riskide maandamisel saavutada paremat tootlust kui turg tervikuna või fondi võrdlusindeks.

Tagasi üles