Elektrilevi kaheksakordistas teise kvartali kasumi

Tänavu planeerib Elektrilevi investeerida rohkem kui kunagi varem. Foto: Urmas Luik

Elektrilevi müügitulu ulatus teises kvartalis 64,8 miljoni euroni, mis on ligi 17 protsenti enam kui mullu teises kvartalis. Sealjuures kasvas ettevõtte puhaskasum võrdlusperioodil aga pea kaheksa korda 15,1 miljoni euroni.

Investeeringud varustuskindluse tõstmiseks ja tootjate liitumisvõimaluste arendamisse on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tõusnud 78 protsenti 43 miljoni euroni, teatas Elektrilevi.

«Selle aasta teises kvartalis oleme investeerinud varustuskindluse tõstmisesse ja tootjate liitumisvõimaluste arendamisse 78 protsenti rohkem kui eelneva aasta samal perioodil ja plaanis on hoida tempot aasta lõpuni. Esimese poolaastaga oleme ehitanud juba 470 kilomeetrit ilmastikukindlat võrku. Eesmärk on kasvatada aasta lõpuks ilmastikukindla võrgu osakaalu 74,5 protsendini. Üksnes nii saame tõsta klientidele pakutava teenuse taset,» kommenteeris Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

2023. aasta teises kvartalis lisandus võrku 2172 uut elektritootjat võimsusega 75,3 megavatti, kvartali võrdluses on võrku lisandunud tootjaid ligi 1,5 korda rohkem ja tootmisvõimsust ligi 1,8 korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. «Esmakordselt ületas elektritootjate võrku antud kogus 9. juunil 500 megavati piiri, kokku toodeti Elektrilevi võrgus sellel ööpäeval ligi kolmandik Elektrilevi klientide tarbitud elektrist,» sõnas Härm.

Elektrilevi võrku on esimese kahe kvartali jooksul liidetud rohkem tootjaid kui eelmise aasta samal perioodil, kuid samas on uute tootjate liitumistaotlused langustrendis. Kui 2023. aasta märtsikuus laekus 1173 uut taotlust, siis juunikuuga laekus 467. «Vaatamata taotluste mahu langemisele, on esimese poolaasta jooksul siiski laekunud taotlusi rohkem kui 2021. aastal kokku. Siin näeme madalate elektrihindade selget mõju,» tõdes Härm.

Võrguteenuse müügimahud on teises kvartalis vähenenud 10 protsenti võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga, mis näitab tarbimise langust päikeselistel kuudel. Keskmine võrguteenuse hind oli möödunud kvartalis 43 eurot megavatt-tund, 10,6 euro võrra kallim kui aasta varem samal perioodil.

Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli teises kvartalis 30,5 miljonit eurot, seda oli 59 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid võrguteenuse püsikulud 2023. aasta teises kvartalis 3,6 miljonit eurot, mis on seotud kõrgemate sisse ostetavate teenuste kuludega ning remondikuludega.