Palgalangus võib paljudest ametnikest mööda minna

Foto: graafika: Ivo Sokka

Kuigi peaaegu kõigi ministeeriumide palgafondid on kokku kuivanud ja ees ootavad uued kärped, ei pruugi paljudel ametnikel reaalset palgalangust tulla.

Kuigi juba mullu tõmmati lisatasusid vähemaks, näitasid 2007. aasta andmed, et n-ö igakuine palk – astmepalk ja lisatasud – moodustas palgakuludest 60–70 protsenti. Koguni 15–25 protsenti kulus ministeeriumide palgakuludest tulemuspalkadeks, puhkusetoetusteks, ületunnitöö jms lisatasudeks.

Ka nüüd rõhutasid mitmed ministeeriumid, et kuna töötasufondist makstakse lepingulistele töötajatele ning kaetakse sisseostetud koolitused, seminarid, tõlketööd jms, on ilmselt muid kärpevõimalusi peale palkade veelgi.

Seega, kui valitsusparteid on tunnistanud, et riigiametnike palku tuleb tänavu vähendada 10–15 protsendi võrra, võib kärbe tähendada ametnikele pigem ühekordsetest lisatasudest ilmajäämist.

Lisatasude küsimus

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor tunnistas, et jutud, nagu saaksid kõik riigiametid käsu ühe või teise töötaja palka mingi protsendi võrra vähendada, ei pea paika ega toimiks avalikus teenistuses ka juriidiliselt.

Seega on üheks põhimõtteks kärpimisel see, et töötulemuste eest vastutajatele jääks küllalt suur õigus otsustada, kuidas kokkuhoidu haldusalas läbi viia.

«See võib olla lisatasude küsimus, töötajate arvu küsimus, tööaja ja selle reguleerimise küsimus, et viia töötajad teistsugusele režiimile. Neid võimalusi on küllalt palju,» viitas Nestor. «Usun, et selle kokkuhoiu pealt on mingi hulk inimesi riigiametist juba küll vabastatud, aga nad on saanud lepingulisteks töötajateks või jumal teab kelleks.»

Samuti rõhutas Nestor, et kindlasti ei löö kärpekirves kõiki asutusi ühtemoodi. «Pikka aega riigitööd jälginud inimesena tean, et näilised numbrimuudatused eelarveridades püstitavad kantsleritele uued ülesanded ja nad leiavad alati sellele lahenduse,» märkis ta.

Kärbeteks valmis

Ka riigipalkade kallale asunud valitsus märkis hiljuti, et kõiki riigiasutusi ei saa ühe vitsaga lüüa, vaid mõnel tuleb ilmselt rohkem ja teistel pisut vähem püksirihma pingutada.
Ministeeriumid teatasid Postimehele, et on valmis lisakärpeid tegema, kuid veel pole teada, kellel ja kas palgad langevad.

Rahandusministeeriumi avalike suhete juht Kristi Jõesaar selgitas, et nende personalikulud on mullusega võrreldes juba vähenenud 12,8 protsenti, kuid see näitaja suureneb veelgi.

Siseministeeriumi avalike suhete osakonna juht Kristina Leer märkis, et nemad arvestasid etteantud kokkuhoiu tingimustega: «2009. aasta eelarve osas oleme ette näinud kaheksa protsendi suurust kärbet ning sellele lisaks kolme protsendi külmutamise,» nentis ta.

Lisaks ei maksta siseministeeriumis juba eelmisest aastast alates kvartali- ega muid preemiaid. «Makstakse vaid palka,» rõhutas Leer. Praegu on aga siseministeeriumis mindud seda teed, et kuigi palgafond on kahanenud, pole töötajate arvu vähenemise tõttu tegeliku palgalanguseni jõutud.

Lisahüvede kadumist on mujalgi. Näiteks teatas sotsiaalministeerium, et neil mingit tulemustasu ega väärtuspalka sel aastal ei maksta. Mullu küll kavatseti maksta väärtuspalka kuni viis protsenti, kuid tegelikult maksti vaid ühe kvartali eest, mis oli alla ühe protsendi palgafondist.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus märkis, et 2009. aasta alguses planeeritud summa ulatuses tänavu töötasusid ei maksta.

Ka majandusministeerium tunnistas, et kuna uute arvude esitamise tähtaeg on 15. veebruar, võivad andmed muutuda. Praegu on aga 2009. aasta töötasufondi aluseks võetud nii kinnitatud kui ka koosseisuvälised töötajad.

Koondamised ei kajastu

Kuigi sügisel oli mitmes riigiasutuses suuremaid koondamisi, ei kajastu see kõikjal.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets ütles, et kuigi statistika järgi jääb mulje, et nende töötajate arv on kasvanud, siis tegelikult pole see nii. «Näiteks 1. novembril 2008. aastal oli töötajaid 196, seega on 1. jaanuariks 2009 see arv kuue võrra vähenenud,» selgitas ta.

Ka mullu kasvanud arve tuleb Joametsa sõnul selgitada muudatustega haldusalas. Nimelt likvideeriti üle-eelmisel aastal koolivõrgu büroo, mille asemele tekkis koolikorralduse osakond, eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses ja teistes hallatavates asutustes kaotatud siseaudiitorite kohad loodi ministeeriumi juurde.

«Vastavalt neile muudatustele suurenes ministeeriumi töötajate arv ja ka töötasufond,» viitas Joamets.

Kommentaar

Enn Veskimägi, tööandjate keskliidu volikogu juht:

Täpselt ei tea, millega valitsus välja tuleb, aga arvestades majanduslikku olukorda, siis ilma palgakärbeteta me seda kaheksat miljardit kokku ei pane. Ilmselt ei saa igalt poolt ühepalju maha võtta. Mäletame aga selgelt, et avalikus sektoris on palku tõstetud neli aastat, neist kolm aastat vähemalt 20 protsenti.

Palgakasv on lihtsalt olnud nii jõuline, et palgakärpeid ei saa kõrvale jätta. Avalik sektor hakkas palku just seepärast tõstma, et olla erasektoriga konkurentsivõimeline. Praeguseks on erasektor tulnud palkadega alla või koondanud inimesi. See peab olema eeskujuks ka avalikule sektorile.

Nüüd on tähtis see, et avalikkus saaks kontrollida, et personalikulude osas just palkade pealt kokku hoitakse. See sõltub ministritest, kuidas nad oma haldusalas korda majja löövad. Kõige kurvem on, et avalikus teenistuses ongi võimalik igasuguseid lisatasusid ja preemiaid maksta.

Praegu töötatakse välja avaliku teenistuse seadust, kus on palgad paika pandud. Minu seisukoht on, et seal peavad olema suhteliselt sarnased tingimused kui töölepinguseaduses.