Eelarve puudujääk on kardetust väiksem. Kas maksutõusud võib ära jätta?

Riigieelarve illustratsioon. Foto: Kollaaž: Madis Veltman 

Kui kevadel prognoosis rahandusministeerium, et eelarvepuudujääk tõuseb sel aastal 1,7 miljardi euroni ehk 4,3 protsendini SKTst ning riigi kulude katmiseks tuleb makse tõsta, siis esi­mese poolaasta näita­jad lubavad ennustada, et puudujääk jääb aasta lõpuks prognoositule tublisti alla.

Juuni lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 346 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 0,9 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Selle teadmise baasil võib eeldada, et kogu aasta puudujääk võiks tulla kahe protsendi kanti, kuid hoolimata väiksemast puudujäägist maksutõusudest ilmselt pääsu pole.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul on rahandusministeeriumi senised prognoosid selle ja ka järgmise aasta puudujäägi osas liiga pessimistlikud. «Valitsemissektori võlg küll suureneb, kuid see jääb suhteliselt madalaks,» arvas ta.

Nii eelarve nominaalne puudujääk kui ka võlg peaksid mahtuma ELi nõuete piiresse. Mis ei tähenda, et neid vähendama ei peaks ja liikuda tuleks ikkagi tasakaalulähedasema eelarvepositsiooni suunas. «Samas on valitsuse maksupakett minu arvates üle pingutamine,» leidis Mertsina «Eesti majandus on teist aastat järjest languses ja selle taastumine võib tulla aeglane. Seetõttu ei tohiks valitsus maksutõusudega seda pidurdada. Süsteemsema negatiivse mõjuga on just käibe- ja tulumaksu tõstmine.»