:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
/nginx/o/2023/08/16/15527234t1h2450.jpg)
Inimõiguste rühmituse BHRRC andmetel eiratakse Myanmari rõivatehastes sageli töötajate õigusi. Aruande kohaselt tahab Rootsi rõivafirma H&M nüüd oma tarneahela üle vaadata.
H&M-i tarnijaid süüdistatakse töötajate rõhumises
Tekstiilitööstus on Myanmari jaoks oluline majandussektor. Lääne moefirmadele avaldatakse aga üha suuremat survet, et nad lahkuksid madalapalgalisest riigist. Pärast Primarki ja Marks & Spenceri teatas hiljuti ka Zarat omav Hispaania kontsern Inditex, et katkestab sidemed Myanmari tarnijatega.
H&M samas jätkab Myanmari ärisuhete säilitamist. Kuid võimalike tööõiguste rikkumiste tõttu tarneahelas vaatab Rootsi rõivafirma uudisteagentuuri Reutersi aruande kohaselt nüüd oma sidemed selle riigiga üle.
«Me oleme sügavalt mures viimaste arengute pärast Myanmaris ja näeme üha suuremaid probleeme oma äritegevuse juhtimisel vastavalt meie standarditele ja nõuetele,» teatas ettevõte Reutersi andmetel. Konkreetselt on H&M-i teatel Myanmari rõivatehastes väidetavalt 20 tööjõu kuritarvitamise juhtumit.
/nginx/o/2023/08/16/15527233t1h5c82.jpg)
Ülevõtmine sõjaväehunta poolt
Neid juhtumeid, millele on viidatud valitsusvälise organisatsiooni Business and Human Rights Resource Centre (BHRRC) aruandes, jälgib H&M-i kohalik töörühm ja tehakse tihedat koostööd asjaomaste sidusrühmadega ning vajaduse korral parandatakse need, teatas ettevõte. H&M on maailma suuruselt teine moefirma Zara emaettevõtte Inditexi järel.
Inimõiguste rühmitus BHRRC on jälginud süüdistusi töötajate õiguste rikkumiste kohta rõivatehastes alates sellest, kui sõjaväehunta võttis Myanmaris võimu üle kahe aasta tagasi, mis viis riigi poliitilisse ja humanitaarsesse kriisi. Süüdistused puudutavad rikkumisi 124 erinevas tehases.
Reutersi valduses oleva aruande kohaselt on kõige sagedamini teatatud rikkumised palgakärped ja palgavargus, kuid selles käsitletakse ka ebaõiglasi vallandamisi, ebainimlikke töötingimusi ja sunniviisilist ületunnitööd.
BHRRC ütles, et ta tugines juhtumitest teatamisel sellistele allikatele nagu ametiühingute juhid ning rahvusvaheline ja kohalik meedia, näiteks Myanmar Labour News. Nad püüavad teateid kontrollida, võttes ühendust ettevõtetega ja küsitledes töötajaid. Lääne ajakirjanikel on väga raske väiteid sõltumatult kontrollida.