Päevatoimetaja:
Sander Silm

GRAAFIKUD Eestis on rikkus kiiresti kasvanud, aga kui palju on siin miljonäre? (6)

Copy
Eestis on rikkus kõvasti kasvanud
Eestis on rikkus kõvasti kasvanud Foto: imago images/CHROMORANGE/SCANPIX

Šveitsi suurpank Credit Suisse, mille UBS alla kugistas, teeb tänuväärset tööd ja püüab hinnata, kui palju on maailmas miljonäre ja veelgi rikkamaid. Pank pakkus välja, et 2022. aasta lõpus oli Eestis 8280 miljonäri.

See tähendab, et 2,1 protsenti Eesti täiskasvanutest olid dollarimiljonärid. Neile järgnes ligi 170 000 täiskasvanut, kelle rikkus jäi saja tuhande ja miljoni dollari vahele. Arvukaim grupp ehk 546 000 täiskasvanu varandus jääb 10 000 ja saja tuhande dollari vahele. Alla 10 000 dollari suuruse varade mahuga on 30 protsenti täiskasvanutest ehk 311 000 inimest. Varade mahus on arvestatud nii finants- kui mittefinantsvarasid, millest on maha arvestatud laenud.

Eestis on rikkus täiskasvanu kohta alates 2000. aasta lõpust järsult kasvanud. Siis oli meil täiskasvanu kohta rikkus 15 831 dollarit, läinud aasta lõpus oli see kasvanud 78 777 dollarini. Tähelepanuväärne on see, et aastatuhande alguses moodustas suurema osa varadest mittefinantsvarad. Siis oli mittefinantsvarasid, nagu kinnisvara, maa, ettevõtlusvarad 13 107 dollarit täiskasvanu kohta, kuid finantsvarasid nagu hoiused, raha arvelduskontol, pensionifondide osakud ja väärtpabereid oli vaid 3299 dollarit. Ka laenud olid siis imeväiksed.

Kui rikkus on selle ajaga täiskasvanu kohta viiekordistunud, siis finantsvarad on ligi 14-kordistunud, mitte-finantsvarad 3,6-kordistunud ja laenud on suisa 25-kordistunud.

Kui võrrelda Eestit Soomega, siis seal paistab silma, et arvukaim grupp täiskasvanuid (42,4 protsenti) on seal, kus hinge taga on 100 000 kuni miljon dollarit. Soomes oli täiskasvanu kohta rikkus 179 986 dollarit, millest mittefinantsvarasid oli 137 356 dollarit, finantsvarasid 91 391 dollarit ja laene 48 761 dollarit. Eestlastel on täna rohkem laene ja finantsvarasid, kui soomlastel oli 2000. aastal. Soomes on pika aja jooksul rikkus 2,5-kordistunud, finantsvarad kasvanud ligi kolmekordseks, mittefinantsvarad 2,6-kordistunud, kuid võlg on 4,6-kordistunud.

Aastaga vähenes eestlaste rikkus täiskasvanu kohta 2,3 protsenti, mis pole sugugi halb näitaja. Võib suisa öelda, et mullu oli maailmas miljonäride arvu vähenemise osas halvim aasta alates 2008. aastast. Läinud aasta häving pannakse kõrge inflatsiooni ja USA dollari tugevnemise arvele.

Kogu maailma rikkus vähenes mullu 2,4 protsenti, ehk 11,3 triljoni dollari võrra. Suurima löögi said ameeriklased, kes kaotasid 5,9 triljonit dollarit. Läinud aastal kadus maailmas 3,5 miljonit miljonäri, kelle arv kokku ulatus 59,4 miljonini. Kus miljonärid elavad, selles suhtes pole üllatusi. 38,2 protsenti miljonäridest elavad USAs, Mandri-Hiina on teine 10,5 protsendiga. Numbriliselt elab USAS 22,7 dollarimiljonäri, Hiinas 6,2 miljonit ja kolmandal kohal on Prantsusmaa 2,8 miljonäriga.

Kui vaadata rikkusepüramiidi ülemist astet, kus on vähemalt miljoni dollari omanikud, siis seal on omakorda arvukaimalt ühe kuni viie miljoni dollari omanikke, keda on maailmas 51 549 760 inimest. Veel rikkamaid ehk 5–10 miljoni dollari omanikke on juba vähem – 5 087 930 inimest. 10–50 miljoni dollari omanikke on 2 510 320 täiskasvanut ja vähemalt 50 miljoni dollari omanikke on maailmas vaid 243 060 inimest.

Tuleviku suhtes on analüütikud optimistlikud. 2027. aastaks prognoosib UBS, et maailma miljonäride arv kasvab 44 protsenti, 86 miljonini. Väga rikaste arv peaks aga kasvama kiiremini ehk praeguselt tasemelt 53 protsenti. Nagu näha, kasvab ka miljonäride seas rikkuselõhe.

Tagasi üles