Euroopa üht vaeseimat riiki on tabanud tõeline turismibuum

Lõuna-Albaanias asuv Sarandë rand (pildil) on turistide üks meeliskohti. Foto: Xinhua/Zhang Liyun/Scanpix

Albaania on Euroopa üks vaesemaid riike, mis võidelnud aastakümneid korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja väga suure väljarändega. Tänavu on seda Balkani riiki tabanud aga tõeline turismibuum, kirjutab Financial Times.

Euroopa lennujaamade ühenduse ACI Europe andmetel kasvas Albaaniasse suunduvate lennureisijate arv tänavu juunis mullusega võrreldes enam kui kaks korda. «Sellele hüppele aitas kaasa odavlennuliinide avamine Albaania lennujaamadesse,» teatas ACI.

Põhjus, miks odavlennufirmad riiki üha uusi liine avavad, peitub eeskätt Vahemere-äärse riigi hinnatasemes. Näiteks Saksamaa föderaalne statistikaagentuur leidis hiljuti, et Albaania restoranide ja hotellide hinnad on 56 protsenti madalamad kui Saksamaal, mis teeb sellest Euroopa odavaima puhkusekoha.

Euroopa vaeseimad riigid (SKP inimese kohta alusel):

1. Ukraina 4534 USD

2. Kosovo 5351 USD

3. Moldova 5563 USD

4. Põhja-Makedoonia 6592 USD

5. Albaania 6803 USD

Allikas: Maailmapank (2022)

Eesti SKP inimese kohta oli Maailmapaaga hinnangul mullu 28 333 dollarit

Eriti populaarseks on Albaania saanud itaallaste hulgas, kes saavad riiki reisida merd mööda. Seejuures saab seda teha odavalt. Kui edasi-tagasi laevareis Barist Albaania kuurortlinna Durrës'i maksab umbes 100 eurot, siis siseriikliku reisi eest Roomast Sardiiniasse tuleb itaallastel maksta kaks korda rohkem, kirjutab Financial Times.

Turismihooajal kõrgustesse kerkivad hinnad ning ekstreemsed ilmastikuolud ongi pannud itaallasi rohkem välisreiside suunas vaatama. Itaalia turismi katuseorganisatsioon Federturismo hinnangul on riigi teatud piirkondades siseturistide arv vähenenud mullusega võrreldes 20–30 protsenti, samas kui välisturistide arv kasvas esimese nelja kuuga Itaalias 43 protsenti.

Albaanias puhkamisele on reklaami teinud ka osa Itaalia meediaväljaandeid, kes ristinud meretaguse naabri «Euroopa kariibi mere riigiks», kiites sealseid liivarandu. Samuti on Albaaniat «odava laevasõidu» ja läheduse tõttu soovitanud mitmed Itaalia reisiblogijad. Lisaboonusena tuuakse tihti välja, et paljud albaanlased oskavad rääkida itaalia keelt.

Buumiks ei oldud valmis

Üks tänavu parvlaevaga Itaaliast Albaaniasse reisinud turist, kellega Financial Times jutule sai, oli 28-aastane Nicolas Ferrero. Ta kirjeldas praamisõitu Albaaniasse kui «kaost» paljude brittide, itaallaste ja albaanlastega. Kui ta Kreeka piiri lähedal asuvasse Sarandë kuurorti jõudis, oli rand olnud itaallasi paksult täis. «See oli kui väike Itaalia,» ütles ta.

Ferrero maksis Sarandës «lihtsa, kuid toreda» nelja magamistoaga korteri eest 360 eurot nädalas, mis moodustavat vaid murdosa sellest, mida tal tulnuks maksta Itaalias puhkust veetes. Samas märkis itaallane, et tema renditud korter oli siiski poolik, nagu ka paljud teised piirkonnas paiknevad hotellid. «Mulle tundus, et nad ei olnud turismibuumiks valmis,» ütles ta.

Pole ka ime, sest Albaania turismibuum on olnud plahvatuslik. Eurostati viimaste andmete järgi veetsid välisturistid Albaanias esimeses kvartalis 261 00 ööd, mida on 152 protsenti rohkem kui 2019. aasta samal perioodil. Võrdlusena, turismiriigis Itaalias ei ole turistide hulk taastunud senini pandeemiaeelse tasemeni.

Kuurortide kiire laienemine rannikualadel on tekitanud Albaanias aga ka palju siseriiklikke pingeid, kuna hotellidele tahetakse teha sageli ruumi elumajade arvelt. Seejuures on hotellide suurimateks aktsionärideks sageli poliitikud ise.