:format(webp)/nginx/o/2023/03/03/15177827t1ha1e2.jpg)
Swedbanki Baltikumi-ülesest uuringust selgus, et Eesti elanike huvi keskkonnasäästlike valikute suhtes on leige – ehkki paljudel elanikel on plaanis uue auto või elamu soetamine ning kodu renoveerimine, siis on keskkonnajalajäljel valikute tegemisel väike mõju.
Uuringufirma Norstat tehtud küsitluses uuriti elanike suhtumist ja tulevikuplaane seoses auto ja kodu omamise, eluaseme renoveerimise ja energiasäästlike lahenduste kasutamisega. Tulemustest selgus, et enamik eestlasi omab bensiini või diiselmootoriga sõidukit. Uue sõiduki ostul kaaluks elektriautot küll 58 protsenti vastanutest, kuid 21 protsenti arvab, et teeb seda alles enam kui kümne aasta pärast.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla märkis, et eestlased eelistavad endiselt sisepõlemismootoriga sõidukeid ja elektriautod moodustavad vaid 3–4 protsenti soetatud sõiduautodest.
Uuringust selgus samuti, et iga viies Eesti elanik plaanib uut kodu soetada. Ostu ajendiks on 43 protsendi Eesti elanike puhul soov suurema eluruumi järgi, 41 protsendi puhul soov elada eramajas ja 35 protsendil soov elada kõrgema energiaklassiga kodus.
Ulla sõnul on positiivne näha, et võrreldes Läti ja Leeduga väärtustatakse Eestis hea energiaklassi ja seega ka madalamate kuludega eluaset rohkem.
«Võrdluseks motiveerib kõrgem energiaklass Lätis koduostu 23 protsendi vastanute ja Leedus 24 protsendi vastanute puhul. Üheks põhjuseks võib olla Eestis A-klassi varadele pakutavad soodsamad laenutingimused, aga ka eelmise talve kõrged energiahinnad,» selgitas ta.
Kodu renoveerimisel peab 28 protsenti Eesti elanikest energiasäästlikkust oluliseks motivatsiooniks, mis on veidi madalam kui Lätis ja Leedus, kus näitaja on vastavalt 35 ja 39 protsenti. Samas kõigi kolme riigi puhul peetakse keskkonnajalajälge renoveerimisel kõige ebaolulisemaks aspektiks. Vaid 17 protsenti Eesti elanikest leiab, et keskkonnajalajälg on renoveerimisel väga oluline, Lätis ja Leedus on see vastavalt 20 ja 31 protsenti.
«Mõistetavalt mõeldakse kodu renoveerimisel peamiselt hinnale ja rahalistele võimalustele ning keskkonnajalajälg jääb tagaplaanile. Seda on võimalik muuta teadlikkuse tõstmisega, pakkudes inimestele laiemas valikus tooteid ja teenuseid ning näidates, et väiksema keskkonnajalajäljega saab renoveerimisel kulusid kokku hoida,» toonitas Ulla.
Elektroonikaseadmete puhul on Läti ja Leedu elanike teadlikkus energiatõhususest veidi kõrgem, vastavalt 65 ja 66 protsenti, võrreldes Eesti elanikega 58 protsendiga. Samas on Lätis ja Leedus ka rohkem kasutusel A-klassi seadmeid, vastavalt 42 ja 41 protsenti. Võrdluseks Eestis kasutab A-klassi seadmeid 31 protsenti elanikest. «Energiatõhusate seadmete kasutamine vajab Eestis veel tähelepanu, sest see on hea viis oma igapäevaelus keskkonnajalajälge vähendada,» märkis Ulla.
Kokkuvõttes näitavad uuringu tulemused, et huvi energiasäästlike lahenduste vastu Eestis ja Baltikumis laiemalt küll tuntakse, kuid piirangud seab tihti hind. «Eesti suurima pangana tajume oma mõju ja vastutust ning seepärast on meie eesmärk toetada keskkonnasäästlike valikute tegemist, seda kas läbi soodsamate laenutoodete või pakkudes jätkusuutlikke investeerimisvõimalusi,» rõhutas Ulla.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)