/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/08/14/15523222t1h7cbb.jpg)
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Analüüs: Eestil puudub süsteemne plaan inseneride põua lahendamiseks (1)
«Inseneride puudus on kõigi Eesti inimeste mure – eksport jääb tegemata, meie palgad on seetõttu soomlastest kaks-kolm korda väiksemad, maksuraha puudusel pole lasteaiakohti, arstijärjekorrad kasvavad või maanteid ei ehitata,» nentis Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski pressiteates.
/nginx/o/2022/07/03/14671195t1h3499.jpg)
Eesti Inseneride Liidu analüüsi kohaselt on Eesti ettevõtete võime tarku ja kalleid tooteid eksportida kiiresti kasvanud, aga pudelikaelaks on inseneride puudus. Lähiaastatel jääb puudu ligi 70 protsenti vajalikest inseneridest.
Kuigi palgad on valdkonnas väga head – juba rakendusliku keskharidusega 20-aastase spetsialisti palk algab 2000 eurost –, välistab ekslike arusaamade ja infopuuduse tõttu tervelt umbes 50 protsenti noortest põhikooli lõpuks inseneriks õppimise, toob liit välja.
«Kuna inseneride puudus vaevab paljusid Euroopa riike, oleme analüüsinud erinevaid võimalusi selle leevendamiseks. Leedu on väike Baltimaa nagu meiega, aga torkab silma oma aktiivse targa tööstuse poliitikaga,» lisas Krupenski.
Leedu on Eestist mitu sammu ees
Möödunud nädalal toimus Tallinnas Eesti ja Leedu insenerivaldkonna arendajate analüüsiseminar. «Ekspertide selgitused kinnitasid, mida andmed juba varem näitasid – kuigi Eestis ja Leedus on inseneride põuda teadvustatud umbes samal ajal, siis Leedu on probleemi lahendamisel meist juba mitu suurt sammu ees,» rääkis liidu president.
Näiteks on Krupenski sõnul Leedus juba võetud valitsuse tasandil vastu otsused suurendada hädavajalike matemaatika, loodus- ja loovainete, mis on tuntud ingliskeelse lühendiga STEAM – Science, Technology, Engineering, Arts, Mathematics, osakaalu üldhariduse õppekavades.
«Mis sama oluline, Leedus on paigas ka süsteemid õpetajate üleriigiliseks järjepidevaks toetamiseks muudatuste elluviimisel. Valmimas on eraldi inseneeria õppeaine gümnaasiumile. Kõigis loodusainetes on määratud praktika osakaaluks tervelt 40 protsenti,» tõi Krupenski välja.
Eesti vajab kiireid reforme
Tema hinnangul on leedulased lisaks otsuste kiirusele ja plaanide ambitsioonikusele käitunud targalt ka muutuste elluviimisel.
«Riigi initsiatiivil on pandud suurt rõhku sellele, et reformide taga oleksid ühtsena nii õpetajad, ametnikud kui tööandjad. Haridusministeeriumi all tegutseb ettevõtte juhtimise taustaga STEAM-koordinaator, kelle töö on muudatused päriselt ja kiiresti ellu viia. Palju aega on võetud selleks, et luua nii era- kui avaliku sektori osapoolte vahel sügav ühine arusaam ja sõnavara. Meie hakkame paraku neid samme alles astuma,» resümeeris inseneride esindaja.
Samuti on Krupenski sõnul leedulased eestlastest nutikamalt kasutanud inseneripõua leevenduseks ära Euroopa Liidu raha. «Leedulased investeerivad nendesse plaanidesse kokku ligi 400 miljonit eurot. Sealhulgas sajad miljonid eurod, mis on mõeldud koroonakriisist väljumiseks, on Leedus suunatud haridussüsteemi reformimiseks, et noored saaksid oskused kõrgepalgaliseks tööks ja ettevõtjad vajaliku targa tööjõu,» selgitas Krupenski.
Eestis pole olukord inseneride liidu presidendi hinnangul lootusetu, sest haridus- ja teadusministeerium on algatanud inseneride puuduse leevendamiseks mitu vajalikku tegevust.
«Eesti tehnoloogiaettevõtjate pilgud on pöördunud kutsehariduse reformile ja inseneriakadeemia ning loodus- ja täppisteaduste töörühma projektidele. Neid asju hästi ja viivitamata ära tehes on lootust leedulastele järgi jõuda. Suuremas plaanis on mängus aga see, kas saame sama jõukaks nagu näiteks rootslased või jäämegi teiste heaks odavat tööd tegema,» tõdes Krupenski.
Eesti Inseneride Liit on inseneride alaliite, tehnoloogiaettevõtteid ja ülikoole ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on tehnika- ja tehnoloogia innovatsioon ning sellekohase haridus-, teadus- ja ettevõtluspoliitika seostamine.