Rubla kurss kukkus alla märgilise piiri

Veel reedel oli dollari kurss Moskva valuutavahetuspunktides keskmiselt 98 rubla. Foto: Evgenia Novozhenina

Üks dollar maksab täna üle 100 rubla ja euro eest tuleb välja käia juba ligi 111 rubla. Ja seda vahetult pärast seda, kui president Vladimir Putini majandusnõunik teatas, et riik on huvitatud tugevast rublast ja et lõdva rahapoliitika on Vene valuuta nõrgenemise peamine põhjus.

Rubla kurss langes USA dollari kohta 100,7ni , mis on selle peaaegu 17 kuu nõrgim tase. Rubla on dollari suhtes kaotanud umbes veerandi oma väärtusest pärast seda, kui Putin 2022. aasta veebruaris väed Ukrainasse saatis, vahendas Reuters.

Just siis, kui dollar jõudis 100 rublani, ütles Putini majandusnõunik Maksim Oreškin uudisteagentuurile TASS, et Kreml soovib tugevat rubla ja ootab peagi valuutaturu normaliseerumist. «Praegune vahetuskurss on fundamentaalsetest tasemetest oluliselt kõrvale kaldunud ning lähiajal on oodata selle normaliseerumist,» märkis Oreškin.

«Nõrk rubla raskendab majanduse struktuurset ümberkujundamist ja mõjutab negatiivselt elanike reaalsissetulekuid,« ütles ta. «Vene majanduse huvides on tugev rubla.»

Rubla kurss on pärast Venemaa tungimist Ukrainasse kõikunud tormiliselt, langedes eelmise aasta märtsis dollari suhtes rekordiliselt madalale tasemele – 120 rublani, enne kui tõusis paar kuud hiljem viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele, mida toetasid kapitalikontrollid ja kasvavad eksporditulud. Enne sõda maksis dollar umbes 75 rubla.

Venemaa keskpank on toonud rubla väärtuse languse põhjuseks Venemaa kaubandusbilansi kahanemise. Riigi jooksevkonto ülejääk oli jaanuaris–juulis 85 protsenti väiksem kui aasta varem.

Oreškin aga süüdistab keskpanka, mis on märk ebakõlast Venemaa rahapoliitiliste võimude vahel. «Rubla nõrgenemise ja inflatsiooni kiirenemise peamine allikas on pehme rahapoliitika,» rõhutas Oreškin. «Keskpangal on olemas kõik vahendid, et lähiajal olukord normaliseerida ja tagada laenuintresside alandamine jätkusuutlikule tasemele.»

Keskpank tõstis intressimäärasid juulis 100 baaspunkti võrra 8,5 protsendini, varem hoiti intressimäärasid stabiilsena alates mullu septembrist. Enne oma järgmist koosolekut septembris on pank andnud märku, et vaja on suuremat intresside tõstmist.