Suur viga ⟩ 80 protsenti juhtidest kahetseb teatud otsust
13. august 2023, 18:45
80 protsenti ülemustest tunnistab, et nad kahetsevad töötajate kontorisse tagasi kamandamise otsust.
Pärast kolm aastat kestnud juhuslikku sahmimist töötajate töölaua taha tagasi toomisel on jõutud kahetsusfaasi. 80 protsenti ülemustest kahetsevad ja väidavad, et nad oleks oma plaane teisiti teinud, kui nad oleks teadnud, mida töötajad tahavad, selgus Envoy uuringust.
«Paljud ettevõtted mõistavad, et nende lähenemisviisi oleks võinud palju rohkem mõõta, selle asemel et teha suuri, julgeid ja vastuolulisi otsuseid, mis põhinesid pigem juhtide arvamustel kui töötajatelt saadud andmetel,» ütles Envoy tegevjuht ja asutaja Larry Gadea.
Envoy intervjueeris enam kui 1000 USA juhti, kes töötavad isiklikult vähemalt ühe päeva nädalas. Mõned juhid ütlesid, et pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid on olnud raske teha, teadmata, kuidas töötajad tunnevad end kontoris viibides nädalate või isegi kuude pärast.
Kathy Kacher, konsultant, kes nõustab ettevõtete juhte nende kontorisse naasmise plaanide osas, on üllatunud, et see protsent pole suurem.
«Paljud organisatsioonid, kes üritasid sundida töötajaid kontorisse tagasi pöörduma, on pidanud oma plaane muutma või tagasi võtma,» ütleb Kacher.
Suur tagasikutsumine ja suur kahetsus
Mõned juhid aktsepteerivad hübriidtööd kui püsivat reaalsust, kuid teised taganevad varasematest lubadustest lasta töötajatel töötada täis- või osalise tööajaga kodus.
Vastavalt WFH Researchi uutele andmetele on juuli seisuga 59 protsenti täistööajaga töötajatest tagasi 100-protsendiliselt kohapeal, samas kui 29 protsenti on hübriidkorralduses ja 12 protsenti on täiesti eemal. Võrreldes pandeemiaeelse täitumusega on kontorid endiselt vaid pooleldi täis.
Kõikides tööstusharudes nõuavad suured ettevõtted, sealhulgas Disney, Starbucks ja BlackRock, et töötajad veedaksid rohkem aega kontoris, kusjuures juhid viitavad sageli vajadusele teha rohkem vahetut koostööd.
Zoom on viimane, kes muudab kurssi, öeldes töötajatele, kes elavad Zoomi kontorist 50 miili raadiuses, et nad peavad kontorisse tulema vähemalt kaks korda nädalas. See on järsk nihe ettevõtte varasema poliitikaga võrreldes, mis võimaldas töötajatel valida hübriid-, isikliku või püsiva kaugtöö vahel.
«Usume, et struktureeritud hübriidlähenemine – see tähendab, et kontori lähedal elavad töötajad peavad kaks päeva nädalas kohapeal olema, et oma meeskondadega suhelda – on Zoomi jaoks kõige tõhusam,» ütles ettevõtte pressiesindaja, lisades, et ettevõte kasutab jätkuvalt kogu Zoomi platvormi, et hoida töötajad ja hajutatud meeskonnad ühenduses ja tõhusalt töötada ning värbab parimaid talente, olenemata asukohast.
Kacher ütleb, et kasutamata kontoripindade püsikulud on olnud peamine tegur ettevõtete otsustes kutsuda töötajaid kontorisse.
Veel kuus kuud tagasi olid ettevõtted nõus neid kulusid pingelisel tööturul ära sööma, et talente värvata ja hoida. Nüüd on aga olukord muutunud.
«Mõned ettevõtted muutuvad kannatamatuks ja tahavad need suured investeeringud tagasi saada,» selgitab Kacher.
New York Citys maksab kontoripind keskmiselt umbes 16 000 dollarit aastas töötaja kohta, vahendab New York Times.
Ometi on pidev tipptalentide kaotamise oht olnud piisav, et panna ettevõtted oma ranged kontoris töötamise otsused uuesti läbi vaatama. Uuringud on näidanud, et ettevõtted, mis avaldavad töötajatele survet kontorisse naasmiseks, kogevad suurema tõenäosusega käibeprobleeme kui need, kes seda ei tee.
Kacher lisab, et kõige rohkem ängi tunnevad ettevõtted, kes on nõudnud rangelt kolm päeva nädalas kontorisse naasmist, ilma et oleks eelnevalt töötajaid küsitlenud.
«Nemad on hädas hoidmise ja värbamisega,» ütleb ta. «Mõned ettevõtted, kellega ma töötan, on töötajate vastureaktsiooni tõttu isegi vähendanud kontoripäevade arvu.»
Kes võidab selle võitluse?
Näib, et kontorisse naasmisel on kõige edukamad ettevõtted, kes teevad otsuseid koos oma töötajatega, mitte nende eest. Võtke näiteks Ernst & Young.
Ülemaailmne raamatupidamis- ja konsultatsioonifirma talus töötajate kriitikat seoses esialgse ametisse naasmise teatega 2021. aasta juunis, kui ettevõte ütles töötajatele, et neid julgustatakse veetma 40–60 protsenti ajast kontoris.
Nende plaan peatati aasta lõpuks, kuna Covid-19 juhtumid kasvasid kogu USAs, nii et EY juhid kasutasid seda aega, et küsida töötajatelt nende vastumeelsuse kohta kontorisse tulla.
EY Ameerika mandri heaolujuhi Frank Giampietrole jäid silma ühesugused põhjused: töötajad ei teadnud enam, kuidas korraldada lemmikloomade või laste eest hoolitsemist.
Vastuseks asutas EY 2022. aasta veebruaris fondi, mis hüvitab igale oma 55 000 USA töötajale kuni 800 dollarit aastas pendelrände, lemmikloomade hoolduse ja ülalpeetavate hoolduskulude eest.
See avaldas kohe positiivset mõju töötajate kontoris viibimisele, lisas Giampietro. EY kontorite kasutatavus on pärast seda kogu USAs kasvanud 150 protsenti.
«Töötajate õnnelikuks muutmiseks ei olnud meie kontorisse naasmise poliitikat täielikult vaja muuta,» ütleb ta. «Pidime lihtsalt kuulama oma inimesi ja mõistma, mis konkreetselt nende jaoks problemaatiline oli, ning pakkuma ressursse selle lahendamiseks.»
Kacher eeldab, et kulub veel vähemalt aasta või paar, enne kui ettevõtted elavad sisse kontorirutiini, millega töötajad on rahul ja ülemused ei kahetse.