Tallinna kinnisvara on muutunud noortele peredele nii kalliks, et see on pidurdanud pealinna kolmist ning teiste piirkondade ääremaastumist.
Pealinna kõrged kinnisvarahinnad pidurdavad Eesti ääremaastumist
«Kuna Tallinna kolimine on tänases keskkonnas rahaliselt nooremapoolsete leibkondade jaoks oluliselt keerukam kui enne 2021. aastat, võib perspektiivis tagasivaadatuna ehk ka täheldada, et aastate 2021–2022 sündmused viisid Eesti väikelinnades ääremaastumise pidurdumiseni ning sealhulgas elanikkonna väljarände vähemalt ajutise peatumiseni,» kirjutas kinnisvarabüroo Arco Vara analüütik Mihkel Eliste blogis.
Väikelinnadesse investeerimist ta siiski ei soovita ning kui, siis ainult niinimetatud A-asukohaklassidesse, sest elanike arvu vähenemine, elanikkonna vananemine ning negatiivne rändesaldo ja negatiivne iive koos elamufondi vananemisega jätkuvad.
Kuigi laenuraha on kallim kui varem ning ka tarbijahindade kasv jätkub, on eestlased endiselt äärmiselt kohusetundlikud eluasemelaenude maksjad.
«2023. aasta juunikuu andmetel oli üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude hulk kokku 12,8 miljonit eurot, mis moodustas kogu eluasemelaenude portfelli jäägist ainult 0,12 protsenti. Sealjuures ei ole viimastel kuudel vastava osakaalu lõikes olulisi muutusi olnud ning seega näib endiselt ebatõenäoline, et Eestis peaks lähitulevikus aset leidma oluline täite- või ka pankrotimenetluste arvu kasv just elamispindade lõikes. Küll aga oleme seda juba täheldada saanud ootuspäraselt erineva ärikinnisvara lõikes.»
Taolised ettevõtted tegutsesid peamiselt turupiirkondades, kus ärimudel oli üles ehitatud paljudele madalapalgalistele töötajatele ja nende tööpuuduse kasv ei mõjuta kinnisvaraturu ostu-müügitehinguid.
«Kuna tööpuuduse osas prognoositakse kasvu jätkumist, võib ka kõrgemapalgaliste isikute maksevõime piirkonniti peatselt kannatada,» märkis Eliste.