/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2021/09/14/14069673t1h764e.jpg)
Euroopa Liidu prokurör alustas Bulgaarias Euroopa Liidu raha kuritarvitamise asjus menetlust. Uurimine puudutab sadade miljonite eurode väärkasutamist raudtee ja energiatõhususe projektides.
Euroopa Liit võttis ette ligi poole miljardi euro varguses kahtlustatava Bulgaaria (3)
Euroopa prokurör Laura Codruța Kövesi on viimaks märganud Bulgaariat, kes on pikka aega olnud üks silmatorkavamaid näiteid Brüsseli võimetusest tegeleda Euroopa Liidu rahade vargustega.
Euroopa Prokuratuur (EPPO) korraldas neljapäeval haarangu 28 majas ja kontoris, et uurida ELi sularaha kuritarvitamist raudteeprojektides. Kolmapäeval vahistati sellega seoses ka ühe väikelinna linnapea, kirjutas Politico.
Kahju ligi pool miljardit eurot
Seda on oodatud juba mitu aastat, kusjuures Bulgaaria reformimeelsete leeri juhtivad poliitikud väidavad, et ELi vahenditest on saanud organiseeritud kuritegelike rühmituste üks peamisi tuluallikaid. Sofias asuv valitsusväline organisatsioon Center for the Study of Democracy jõudis 2020. aastal järeldusele, et koguni 15 protsenti riigi ELi rahast pandi regulaarselt vasakule.
EPPO-l on praegu Bulgaarias käimas 143 juurdlust, mille hinnanguline kogukahju on nende 2022. aasta aruande kohaselt kokku 492 miljonit eurot.
ELi vaeseima riigina otsib Bulgaaria regulaarselt Euroopa maksumaksjatelt toetust, et aidata oma infrastruktuuri üles ehitada ja muuta oma vanu sotsialismiperioodi hooneid energiatõhusamaks.
ELi finantshuve rikkuvate kuritegude menetlemise eest vastutav EPPO teatas, et uurib kahte raudteeinfrastruktuuri uuendamise projekti, mille ELi toetus on üle 241 miljoni euro, ja elamute energiatõhususe parandamise projekti Kindral Toševo linnas, väärtusega 169 000 eurot.
Sõltuvad kohalikest uurijatest
Rohkem kui 100 Bulgaaria politsei- ja kodumaise eriteenistuse agenti korraldasid neljapäeval haaranguid Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuurilt (CINEA) 130 miljonit eurot saanud Kostenetsi ja Septemvri linnade vahelise raudteeliini projektiga seotud asutustele. Nende haarangute käigus uuriti ka rahaliste vahendite võimalikku kuritarvitamist Orizovo ja Mihaylovo külade vahelisel raudteel, mida rahastas Ühtekuuluvusfond enam kui 111 miljoni euro eest.
Bulgaaria julgeolekujõudude kasutamine on märk sellest, kui sõltuv on EPPO Bulgaaria valitsuse ja kõrgete õigusametnike toetusest. 6. juunil võimule saanud peaminister Nikolai Denkovi valitsus on lubanud korruptsiooni välja juurida ja tagada, et julgeolekujõude ei juhiks Venemaa. Märkimisväärne on ka asjaolu, et riigi väga vastuoluline peaprokurör Ivan Gešev sunniti juuni keskel ametist lahkuma, kuna paljud bulgaarlased olid temas pikka aega näinud takistust tipptasemel korruptsiooni uurimisel.
Mõlema uurimisaluse raudteeprojekti puhul oli kasusaaja Bulgaaria riiklik raudteeinfrastruktuuri ettevõte, kes sõlmis ehituslepingud kahe eraettevõttega.
«Uurimine paljastas fakte, mis võivad kujutada endast kriminaalkuritegusid, sealhulgas ELi vahendite väärkasutamist ja rahapesu. Töövõtjaid kahtlustatakse lühikese aja jooksul fiktiivsete rahaülekannete tegemises ettevõtetesse, mis lõpuks viisid rohkem kui 2,5 miljoni euro väärtuses sularaha väljavõtmiseni karistusregistriga isikute poolt,» teatas EPPO.
Kolmapäeval arreteeriti riigi idaosas asuva Kindral Toševo linnapea, kes esitas munitsipaalhoonete energiatõhususe tõstmise tööde kohta võltsandmeid. Bulgaaria meedia teatel vabastati ta 5000 euro suuruse kautsjoni tasumisel.
Kuigi korruptsiooniuurimised on Bulgaarias suhteliselt levinud, on riik silmatorkavalt vaeva näinud, et saavutada kõrgel kohal olevate kurjategijate süüdimõistmine.