Kuna muutused haridussüsteemis võtavad aega, aga samas vajalike oskuste puudus kärbib juba täna Eestis majanduse edasist kasvu, on arengufondi analüüsi kohaselt kiireim viis tööturumurede ületamiseks meelitada riiki rohkem välistööjõudu ja –talente.
Kiireim lahendus tööturumuredele: rohkem välistööjõudu ja -talente
Välistööjõu toomine Eestisse aitaks kasu lõigata tööjõu globaalsest mobiilsusest, seni on Eesti tööjõu kasvavast liikuvusest pigem kaotanud.
Eelkõige kätkeb see immigratsioonipoliitika majandushuvidepõhist ümberkujundamist väljapoolt Euroopa Liitu pärit inimeste suhtes, selgub arengufondi analüüsist «Väliskeskkond 2020, olulised trendid ja nende tähendus Eestile.»
Seni on Eesti immigratsioonieeskirjad lisaks kehtivatele Schengeni reeglitele olnud suhteliselt jäigad ja passiivse hoiakuga. Ettevõtete ja ülikoolide hinnangul on need olnud aga märkimisväärseks takistuseks, hoides paljusid potentsiaalselt kasulikke tulijaid eemale või tehes nende tuleku kulukaks.
Täna on maailmas piiriüleselt liikvel 214 miljonit inimest, kes moodustaks suuruselt maailma viienda riigi. Paigad, kuhu tulek on keeruline, ei ole ajude ringluses paraku atraktiivsed ja kaotavad nii konkurentsivõimet. Kuni selleni välja, et need riigid võivad kaotada seal seni tegutsenud kõrget lisandväärtust loovat ettevõtlust.
Kui tööandjatel ei ole sobilikku tööjõudu kohapeal võtta ja seda ei saa ka piisavalt juurde tuua, viiakse äritegevus üle soodsamasse keskkonda.
Sestap ei ole analüüsi kohaselt Eesti majandusel suurt valikut- kui tahame tulevikus edukad olla, peame maailmast vajalikke inimesi juurde saama. Selleks ei pea küll piire täiesti valla päästma, kuid Eestisse tulekul võiks teha sagedamini erandeid ja anda eelistus tudengitele või teatud ärialade ja ettevalmistusega välisspetsialistidele.
Sellega peaks kaasnema ka riigi teadlik ja sihitud mainekujundus ning info laiem jagamine Eesti võimaluste kohta.
Talentide lubamine Eestisse on seda olulisem, et tõenäoliselt jätkub migratsioonisurve Euroopasse.