Eesti Energia klient avastas üllatava asjaolu: «Olukord on kriminaalne!» (7)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Sõltuvalt sellest, kas klient on universaal- või üldteenusel, võib elektriliinide kaudu temani jõudva elektri hind erineda kordades.
Sõltuvalt sellest, kas klient on universaal- või üldteenusel, võib elektriliinide kaudu temani jõudva elektri hind erineda kordades. Foto: Karl Adami

Eesti Energia küsib üldteenusel olevatelt klientidelt börsihinna asemel kordades kallimat universaalteenuse hinda ja teenib sellega kordades rohkem, kui üldteenust müües. Taolisi kliente on energiafirmal 65 000.

«Minu tarbimiskohas ei ole universaalteenusega mingit pistmist - universaalteenuse tarbimise jaoks peaks olema kokkulepe ja leping minu ja Eesti Energia vahel, selline kokkulepe aga puudub,» ütles Eesti Energia üldteenuse klient Riho Nahkor, kes on tekkinud olukorra üle äärmiselt rahulolematu.

Nahkori sõnul ei saa ta aru, kas tõesti mitte keegi ei analüüsinud, mida Elektrituruseadus täpsemalt muudab ning kuidas jäi märkamata, et universaalteenuse jaoks tuleb sõlmida elektrileping ning kui seda ei tehta, siis ei tohi kedagi elektrita jätta, ning kliendid on automaatselt üldteenusel.

Kujunenud olukorda ei saa pidada tema sõnul mitte absurdseks, vaid kriminaalseks, sest Eesti Energia keelduvat temale kehtivaid eeskirju täitmast.

«Kas minu võrguleping on jõus? Jah! Kas mul on sõlmitud elektrileping mõne elektrimüüjaga? Ei! Kas mulle kehtib üldteenus? Jah! Kas üldteenuse tingimused on kehtivad? Jah, uued muudetud tingimused alates 01.01.2022! Kas üldteenus on muutunud universaalteenuseks? Ei, need on kaks eraldi teenust! Kas universaalteenuse tarbimiseks on vaja sõlmida leping? Jah! Kas üldteenuse saamiseks on vajalik sõlmida leping? Ei, rakendub automaatselt kui lepingut pole! Kas üldteenuse hinnastamine muutus? Ei, seda tuleb jätkuvalt arvestada börsihinna järgi!» võttis Nahkor kokku kõik tema ja Eesti Energia vahelist kliendisuhet reguleerivad alused.

Nõuab arvete ümberarvestamist

«Minu nõue on, et Eesti Energia lõpetaks lepingu rikkumise ja valedel alustel arvete saatmise ja arvutaks kõik alates 1.10.2022 väljastatud arved ümber mulle tingimuste kohase hinnaga,» ütles Nahkor.

Enda arvete summat ei pea ta märkimisväärseks, kuid usub, et kõigi endiste ülteenuse tarbijate arvete summa ulatub miljonitesse, kui mitte kümnetesse miljonitesse eurodesse.

«Eesti Energia on alates 1. oktoobrist 2022 rikkunud kõikide üldteenusel olevate tarbijate lepinguid ja seetõttu klientidelt rohkem raha võtnud,» ütles Nahkor. «Üldteenusel olijate elektrihinda on valesti arvestatud ja nende alusel valed arved saadetud ja kõik lepingud pärast universaalteenuse tulekut on saavutatud pettuse teel, sest on jäetud mulje, justkui muud võimalust ei olnudki.»

Minu nõue on, et Eesti Energia lõpetaks lepingu rikkumise ja valedel alustel arvete saatmise ja arvutaks kõik alates 1.10.2022 väljastatud arved ümber mulle tingimuste kohase hinnaga.

Riho Nahkor

Eesti Energia pressiaesindaja Mattias Kaiv ütles, et nemad üldteenuse hinda ei määra ja see on reguleeritud elektrituru seadusega. Täna on neil üldteenusel ligikaudu 65 000 klienti, kes kõik saavad arveid universaalteenuse hinna alusel.

Kaivu sõnul on oluline, et iga klient oleks kursis, millist elektripaketti ta täna kasutab. «Kuna universaalteenuse ja üldteenuse näol on tegu turul kõige kallimate valikutega, tasuks neil klientidel oma elektripakett kindlasti üle vaadata,» soovitas ta. «Universaalteenuselt lahkumiseks peab klient selleks ise soovi avaldama ehk automaatselt kliente universaalteenuselt soodsamale paketile viia seadus ei luba. Universaalteenuselt lahkumine ühtegi trahvi kaasa ei too, samuti on võimalus sellega hiljem soovi korral uuesti liituda.»

Ei saa loobuda, kui pole liitunud

Nahkori sõnul ei saa ta universaalteenusest vabaneda, kuna tal pole seda teenust kunagi olnudki.

«Juriidiliselt ei tohigi keegi alustada mingisugusest teenusest loobumist, sest sellisel juhul võib pahatahtlik ettevõte seda näiteks pettuseks ära kasutada ja hakata väitma, et neil oli suuline kokkulepe ning loobumise väide tõendab seda,» kirjeldas Nahkor, kes on juriidilised nüansid endale põhjalikult selgeks teinud.

Universaalteenuselt lahkumiseks peab klient selleks ise soovi avaldama ehk automaatselt kliente universaalteenuselt soodsamale paketile viia seadus ei luba.

Mattias Kaiv

Nahkor on pöördunud õiguse saamiseks ka riigiametitesse ning saanud sealt sarnaseid vastuseid.

«Täitsa kogemata tuleb sisuliselt kõikidest ametitest sisuliselt sama sõnastusega vastus ja keskendutakse ainult seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjale,» ütles ta. «Minu jaoks tähendab see seda, et riik on asunud oma kokku keeratud käki eest ringkaitsesse.»

Ta on pöördunud ka tarbijavaidluste komisjoni ja konkurentsiametisse, kuid sealt pole veel vastust saanud.

«Teema näitab minu silmis tegelikult, kui korruptiivne meie riik on – ametnikele on antud vabad käed tegutseda seaduseväliselt ja oma selgitustes võiks nad sisuliselt kasvõi «Pipi Pikksukka» seaduse pähe esitleda ning keegi ei näeks selles midagi imelikku,» nentis Nahkor.

Riik muudab seadust

Kliimaministeerium, kelle haldusalasse see teema nüüd kuulub, on algatanud maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatuse, mille kohaselt peab elektrimüüja lõpetama kliendile universaalteenuse osutamise, kui universaalteenuse hind on kolme kuu jooksul olnud elektrituru keskmisest hinnast kõrgem.

«Praegu on igal universaalteenusel oleval kliendil võimalik sellest kiiresti ja lihtsalt loobuda ning muu sobiv elektripakett valida, helistades elektrienergia müüja klienditeenindusse või sõlmides lepingu e-teeninduses,» ütles ministeeriumi avalike suhete juht Tiina Reinart. «Seda võimalust on kümned tuhanded inimesed viimastel kuudel ka kasutanud.»

Eelnõu järgi liidetaks sellised kliendid Eesti Energia üldteenusega. Ehk teisisõnu saaks praegused üldteenuse kliendid varsti jälle tagasi üldteenusele, makstes vahepeal elektri eest lihtsalt kallimat universaalteenuse hinda. Ministeeriumil on plaanis muuta ka senise üldteenuse tingimusi ja seega ei oleks teenus enam päris sama, mis varem.

Rahandusminister Mart Võrklaeva hinnangul tuleks kaaluda universaalteenuse lõpetamist plaanitust kaks aastat varem, sest möödunud aastal vastuvõetud seaduse järgi peaks universaalteenuse mehhanism kehtima kuni 2026. aasta kevadeni.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles