Lõpuks tasuta: üht tüüpi inkassonõuetest saab nüüd paari minutiga lahti

Tasuline parkla. Pilt on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Eestis on sajad inimesed haaratud parkimisfirmade, inkassoettevõtete ja juristide kolmnurka, küsimuse all on, kas aegunud trahvinõudeid peab Eesti riigis tasuma või mitte.

Eesti kohtutes on kümneid juhtumeid, kus inimesed arutavad, kas pikkade aastate taguseid parkimistrahve peab tasuma või mitte.

«Väga paljud inimesed on kokku puutunud mõne inkassofirmaga, kes nõuab neilt aegunud parkimistrahvi. Eeskätt viljeleb seda äri Eestis Julianus Inkasso OÜ. Aegunud parkimistrahvid on inkassofirmade jaoks tulus äri. Nõude saanud isikutele on aga sageli tegemist väga ebameeldiva protsessiga, millest ilma juristi abita tihti välja ei pääsegi,»räägib Hugo.Legali partner Erki Pisuke.

Põhjuseid on Pisukese sõnul mitu: esiteks, summad ei ole väga suured – parkimistrahvi enda summa jääb 30–40 euro juurde, kui sinna juurde tulevad – Pisukese kinnitusel inkassofirma poolt sageli ebaseaduslikult juurde lisatud – lisatasud, siis küündib summa 100 euro juurde.

Kui nüüd sellele vastu vaidlema hakata, tuleb praegu kehtiva korra järgi Pisukese sõnul palgata jurist, sest teisiti sealt tihtilugu välja ei pääsegi. Õigusabi aga maksab ning isegi kui inimene saavutab hiljem kohtus võidu, tuleb tal alguses välja käia teinekord lausa tuhandeid eurosid – sellepärast inimesed enda eest ei võitle ja rikastavad pigem inkassofirmat. «Inkassoterrorile allumine on aga vale, kuna see toidab nende ebaseaduslikku tegevust, mistõttu tuleks sellises olukorras otsustavalt oma õiguste eest seista,» rääkis Pisuke.

«Kuna inkassofirmade käitumine on sageli üsna agressiivne ja intensiivne, siis võib nende käitumist tinglikult nimetada ka inkassoterroriks,» on Pisukese hinnang karm.

Pisukese praktikas maksavadki inimesed küsitavad summad ära, seda ennekõike põhjusel, et muidu satutakse maksehäirete registrisse, mis toob omakorda rea probleeme kaasa. «On kurb ja kahetsusväärne, et isiku maine rikkumine on sedavõrd lihtne ning see võti on «metsiku lääne» meetoteid kasutava inkassofirma käes,» ütleb Pisuke.

Pisuke rõhutab, et ta ei kritiseeri siin olukordi, kus nõutakse sisse kehtivaid trahve. «Olgu öeldud, et loomulikult peab isik nõuetekohase trahvinõude selleks ettenähtud tähtajal täitma. Aga täiesti eraldi teema on, kui nõutakse sisse ammuilma aegunud trahve ning nõue saadetakse esmakordselt näiteks alles 5 aastat hiljem. Selles olukorras kehtivad teised reeglid ja põhimõtted. Nimelt on seadusandja õiguskindluse tagamiseks ette näinud aegumise instituudi, mille järgi parkimistrahvidest tulenevad võlgnevused tuleb sisse nõuda kolme aasta jooksul. Õiguskindlus on aga äärmiselt oluline põhimõte, kuna isikutevahelised nõuded ei saa lihtsalt lõpmatult n-ö rippuma jääda. Inkassofirmad sellest põhimõttest aga ei hooli, vaid survestavad inimesi aegunud trahvide maksmisele. Sellisele ärile tuleb teha lõpp,» ütleb Pisuke.

Üks parkimisteenuse pakkujaid, kes inkasso abi kasutab, on Ühisteenused AS. Küsimuse peale, kas Ühisteenused on loovutanud inkassole ka juba aegunud parkimistrahve, vastas ettevõte järgmiselt:

«Ühisteenused AS ei ole loovutanud ühtegi leppetrahvi ilma, et leppetrahvid ei oleks eelnevalt olnud Ühisteenused AS menetluses. Loovutamise mõte oli teadvustada sõidukijuhte ja ümber lükata arusaam, et leppetrahve ei pea tasuma. Sotsiaalmeediast on käinud palju läbi väärarusaama, et leppetrahve ei pea tasuma. Tegelikult see nii aga ei ole, sest tegemist on niisamuti lepingulise kohustusega, mida tuleb täita nagu iga teist lepinguga võetud kohustust.

Asjaolust, et Ühisteenused AS võib loovutada tasumata leppetrahvid inkassoettevõttele, on sõidukijuhte alati teavitatud leppetrahvikviitungitel kui ka parkimistingimustes. Seega on info alati olnud sõidukijuhtidele kättesaadav ja neil on olnud valikuvõimalus leppetrahv tasuda, mittenõustumise korral see vaidlustada või jätta tasumata. Tegemist ei saa olla üllatusliku sammuga, kui nõue jääb tasumata. Kuivõrd parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel, siis võlaõigusseaduse kohaselt ei lõpeta aegumine automaatselt võlasuhet.»

Pisuke tõi välja, et nüüd on nende büroo saanud kaubale investorite rahastuse osas, nii et kes enda hinnangul aegunud parkimistrahvi maksma peab, saab nüüd inkassofirma vastu võitlemiseks kasutada tasuta juristi abi.

«Kasutame siinkohal mujal maailmas levinud, kuid Eestis täiesti uudset õigusabikulude finantseerimise lahendust. Ehk siis kliendi õigusabikulud maksab esialgu kinni kolmas isik ning hiljem nõutakse need HUGO poolt inkassofirmalt sisse. Selliselt on võimalik tagada nii kliendi vastu suunatud ebaõigluse lõpetamine kui ka panna inkassofirma oma tegevuse eest rahaliselt vastutama. Sest kes muu kui inkassofirma ise peaks maksma kliendile tekitatud kahju eest,» sõnas Pisuke. Kogu protsess käib HUGO.legal arendatud õigusrakenduse kaudu: internetis tuleb vastata paarile küsimusele ning rakendus annab juba eelhinnangu, kas jurist saab siin aidata ja kas tasub asjaga edasi minna.