Liikluskindlustajad: kõik autoromud võiks registrist automaatselt kustutada (1)
10. august 2023, 12:48
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) hinnangul võiks riik peatatud registrikandega sõidukid ehk niinimetatud romud liiklusregistrist automaatselt kustutada.
«Probleem seoses registreeritud, kuid reaalselt mitteeksisteerivate sõidukitega on tekkinud ennekõike riigi, mitte kodanike tegematajätmiste tulemusena. Tänaseks juba olematute sõidukite maksustamine olukorras, kus riik on jätnud registriandmete korrastamiseks ja kasutuskõlbmatute sõidukite nõuetekohaseks lammutamiseks süsteemi eelnevalt loomata, ei ole mõistlik,» kirjutab fondi juhatuse esimees Mart Jesse rahandusministeeriumile saadetud tagasisides mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele.
Jesse selgitab, et fantoomsõidukite probleemi juurpõhjus on suuresti just automaksu ja sellest lähtuvate motivaatorite puudumine, mis sunniks omanikku sõiduki kasuliku eluea lõppedes seda romulasse viima, nagu seda näeb ette Euroopa Liidu romudirektiiv ja sellest lähtuv kohalik õiguskord.
Praeguseks on tema sõnul aga olukord nii kaugel, et sõiduki registrijärgsed omanikud ei ole oma staatusest tihtipeale isegi teadlikud, kui sõiduk on võõrandatud ja omandaja ei võta end uue omanikuna arvele – näiteks sõiduk omandatakse eesmärgiga lammutada see varuosadeks. Seetõttu on tema sõnul põhjust uskuda, et suurt osa 300 000 peatatud registrikandega sõidukitest ei ole enam füüsiliselt olemas ning ainuke eksisteeriv asi ongi kirje liiklusregistris.
«LKFi kogemus sundkindlustusega näitab, et vanema sõiduki võõrandanud isikud ei tea tihtipeale juba mõne aja möödudes, kellele nad sõiduki müüsid, mistõttu puudub võimalus ostjaga kontakteerumiseks ja registris võõrandamise lõpuleviimiseks. Seetõttu on ainsaks meetmeks sõiduki ajutine kustutamine registrist, mis kaheaastase perioodi järel viib automaatselt sõiduki registrikande peatamiseni,» möönab Jeese.
Eelnevast tulenevalt rõhutab liikluskindlustuse fond, et mootorsõidukimaksu väljatöötamiskavatsuses ette pandud kaheaastane üleminekuperiood omanikele peatatud registrikandega sõidukite utiliseerimiseks või muul viisil lahenduse leidmiseks on ebareaalne. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel ei ole inimene teadlik, et tema nimel on üldse mõni sõiduk, kui ta on sellest teadlik või saab teadlikuks, ei ole enamasti utiliseeritavat sõidukit olemas. Kui utiliseeritavat või utiliseeritava sõiduki nõuetele vastavat sõidukit ei ole olemas, ei saa inimene lammutustõendit ning kui inimene ei saa lammutustõendit, ei ole võimalik sõidukit registrist kustutada.
«Eelnevast tekib surnud ring, kus ühelt poolt nõuab riik teatud kohustuse täitmist, kuid teisalt ei ole olemas realistlikku võimalust nende kohustuste täitmiseks. Lisaks eelnevale on paljudel juhtudel fantoomsõiduki omanik juba surnud või juriidilisest isikust omaniku puhul see likvideeritud või ka riigil puuduvad andmed omanikuga kontakteerumiseks,» tõdeb Jesse.
«On ilmne, et sellise hulga avalduste menetlemiseks napiks töötajaid nii praegu kui ka tulevikus.»
Ta toob välja, et isegi kui näiteks poolte fantoomautode kohta esitatakse üleminekuperioodil politseisse või keskkonnainspektsiooni avaldused menetluse läbiviimiseks ja seaduse nõuetele vastavate kustutamise aluseks olevate dokumentide saamiseks, tähendaks see üleminekuperioodil asjaomastele riigiasutustele üle kolmesaja avalduse ühe tööpäeva jooksul. «On ilmne, et sellise hulga avalduste menetlemiseks napiks töötajaid nii praegu kui ka tulevikus,» nendib Jesse.
«Eelnevast tulenevalt oleks igati asjakohane, et riik kustutaks tänaseks peatatud registrikandega sõidukid liiklusregistrist automaatselt, jättes vähestele reaalselt olemasolevatele sõidukite omanikele viisi registreerituse taastamiseks,» rõhutab fondi juhatuse esimees. Ta lisab, et täna kehtiva regulatsiooni järgi kustutatakse ajutiselt registrist varastatud ja hävinenud sõidukid, mistõttu ka nende suhtes kohalduks tulevikus automaatselt mootorsõidukimaks.
Seetõttu soovitab LKF automaksu rakendada üksnes aktiivsete registrikannetega sõidukite suhtes. «Peame otstarbekaks, et rahandusministeerium vaataks koostöös kliimaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga üle sõidukite ajutist kustutamist ja registrikande peatamist käsitlevad regulatsioonid, et tagada reaalselt mitteeksisteerivate, kuid registreeritud sõidukite probleemi ärahoidmine tulevikus, sealhulgas ka mootorsõidukimaksu ebaõiglane kohaldamine,» toonitab Jesse.
Samuti on tema sõnul küsitav, kui otstarbekas on täies ulatuses mootorsõidukimaksu kehtestada näiteks museaalidena seisvate vanasõidukite, hooajaliselt kasutatavate või muude sõidukite suhtes, mis on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud.
Automaatkontroll aitaks
Ühtlasi soovitab Eesti Liikluskindlustuse Fond rakendada automaatkontrolli maksuseaduse efektiivsemaks juurutamiseks. Nimelt sõidab praegu ligikaudu kaks protsenti sõidukitest iga päev ilma kehtiva liikluskindlustuseta. Nende seas on nii registreeritud kui ka registreerimata sõidukeid, sealhulgas välisriikide registris olevaid ja ka sealt juba kustutatud sõidukeid.
«On põhjust eeldada, et automaksu kehtestamine toob kaasa liikluskindlustuseta sõidukite osakaalu suurenemise. Kuna automaksu kehtestamisega kasvab ka motivatsioon sõidukite registrist ajutiseks kustutamiseks või välisriigi numbrimärgiga sõidukite kasutamiseks Eestis, oleks asjakohane kaaluda automaatkontrolli juurutamist Eestis,» märgib Jesse.
Säärase meetmega on tema sõnul võimalik kõige tõhusamalt tagada nii efektiivne maksukogumine kui ka registreerituse, liikluskindlustuse ja tehnoülevaatuse olemasolu kontroll Eestis. «See aitaks kulutõhusalt vähendada seaduse täitmisest kõrvalehoidjate arvu, suurendada liiklusohutust kui ka täita riigikassat. Nii Eesti kui ka välisriikide praktika on näidanud üheselt, et tehnoloogia ulatuslikum rakendamine seaduserikkumiste tuvastamiseks on füüsilisest järelevalvest oluliselt tõhusam,» rõhutab fondi juhatuse esimees.
Samuti soovitab LKF mootorsõidukimaksu kehtestamisel lähtuda väljatöötamiskavatsuse mudelist A, kuna see võtab arvesse mitmeid komponente ja on tasakaalustatum, tagades seeläbi sõidukite sotsiaalselt õiglasema ja ka jätkusuutlikuma maksustamise.
«Registreerimise maksu ja iga-aastase maksu väljakujundamisel soovitame kindlasti vältida ühekordse registreerimismaksu rakendamist ebaproportsionaalselt kõrgena, sest see toob ennekõike kasutatud ja odavamate sõidukite importimisel kaasa nende Eestis arvele mittevõtmise. Sellega kaasneb kindlustamata sõidukite osakaalu kasv liikluses, kuid samaaegselt jäävad riigil saamata nii sõiduki registreerimise maks kui ka jooksev mootorsõidukimaks,» selgitab Jesse.
Seetõttu soovitab LKF lähtuda mootorsõidukimaksu kehtestamisel mudelist A. Samas soovitab fond registreerimistasu korral eelistada mudeli B põhimõtteid, et ära hoida vanemate ja saastavamate sõidukite importimist Eestisse.
Eesti Liikluskindlustuse Fond on samal ajal veendunud, et mõistlikult kujundatud mootorsõidukimaks aitaks lisaks maksubaasi laiendamisele kaasa ka muude sotsiaalselt vajalike eesmärkide täitmisele.
«Maksu kehtestamist on aastaid soovitanud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja seda on aastate jooksul teinud ka LKF. Mitmed praegused probleemid, näiteks Euroopa ühe saastavama sõidukipargi teke ja väljatöötamiskavatsuses käsitletud probleem seoses peatatud registrikandega sõidukitega, on tingitud suuresti just maksu puudumisest,» lisab Jesse.
Rahandusministeerium saatis juulikuu keskel kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest.
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust – tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel – ja teine kitsamalt, keskendudes vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.
Rahandusministeerium soovib mootorsõidukimaksu kehtestamisel pöörata eraldi tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk niinimetaud romude probleemile, sealjuures kehtestatakse romude maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Peatatud kandega sõidukeid on Eestis ligi 300 000 ja see arv on kasvutrendis.
Mootorsõidukimaks hakkab kava järgi kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.