Riik soovib suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas

Euroopa Nõukogu Arengupanga peakontor Pariisis. Foto: Euroopa Nõukogu

Valitsus arutab neljapäevasel istungil eelnõu, mille kohaselt teeb riigikogule ettepaneku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) 9 872 000 euro ulatuses.

 

Summast moodustab sissemakstav kapital 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital 7 084 147 eurot. CEB kapitalitõus on kajastatud riigieelarves finantseerimistehinguna, sissemaksed tehakse neljas võrdses osas 2023-2026. aastal.

CEB kapitali suurendamise eesmärk on reageerida klientide kasvavatele vajadustele. Covid-pandeemia, Ukraina põgenike seonduvad vajadused, kliimamuutustega kohanemine ja energiasäästu investeeringud on suurendanud liikmesriikide laenunõudlust. Samuti soovib CEB alustada Ukraina toetamist.

Kapitalisuurendus võimaldab pangal finantsturgudelt soodsamalt laenu võtta, mis omakorda mõjutab positiivselt riikidele antavate laenude marginaale. Reaalse liikmesriikide poolse sissemaksega kapitalisuurendus on CEB-i ajaloos esmakordne. Pank on senini end väga hästi majandanud. Panga kapitalisuurendusega kasvavast laenuvõimest võib kasu saada ka Eesti, kui leitakse mõlemapoolselt huvi pakkuvaid projekte.

CEB loodi 1956. aastal arengupangana Teise Maailmasõja järgse Euroopa pagulas- ja migratsiooniprobleemide lahendamiseks. Kuni 1. novembrini 1999. aastal eksisteeris CEB Sotsiaalarengu Fondi nime all. CEB laenutegevuse maht on suurusjärgus 4,6 miljardit eurot aastas. CEB annab laene sotsiaalse suunitlusega projektidele – näiteks töökohtade loomine vähemarenenud regioonides, madala sissetulekutega kodanike eluasemete ja sotsiaalse infrastruktuuri ehitamiseks jpm.

Laenu võib saada nii liikmesriik kui liikmesriigi juriidiline isik, kas riigigarantiiga või ilma, sõltuvalt panga riskihinnangust. Pangal on 42 liikmesriiki: lisaks 27 EL liikmesriigile ka mitmed ELi mittekuuluvad riigid, näiteks Island, Norra, Šveits, Türgi.