Euroopas minnakse pankade ülikasumite kallale, kas ka Eestis?

SEB pank. Foto: Sander Ilvest

Mitmed riigid on intressitõusuga kaasnenud pankade rahasajule kehtestanud erakorralised maksud, viimati üllatas sellega turge Itaalia. Kuigi ka Eestis teenivad pangad sel aastal pea kaks korda suuremat intressitulu kui varasematel aastatel, ei minda meil pankade kasumite kallale.

Lisaks Itaaliale on pankade plahvatuslikult kasvanud kasumitele maksud kehtestanud ELis Hispaania, Tšehhi, Ungari ja Leedu. Maksustatakse varasemate aastatega võrreldes kasvanud kasumit või siis netointressitulu, mis lisandub pelgalt tänu keskpankade kehtestatud kõrgematele intressimääradele. Lisamaksuga on lubatud aidata nii kodulaenudega jännijäänuid kui kaitsetööstust, teisalt kannatavad investorid aktsiahindade languse tõttu.

Kui Eestis jäi eelmisel kolmel aastal pankade netointressitulu alla 600 miljoni euro, siis sellel aastal võib see ulatuda Euroopa Keskpanga intressitõstmiste toel rohkem kui 1,1 miljardi euroni. Vaatamata tulude ootamatule kasvule arvavad Eesti pangajuhid, et suuremad kasumid tagavad sektori stabiilsuse ehk parematel aegadel kogunenud kasum on targem jätta halvemate aegade üleelamiseks, selle asemel et lisamaksuga riigieelarvet turgutada.

Siiski kõlab arvamusi, kus pooldatakse erakorralisi makse. «Elame ajastul, mis on kaugel stabiilsusest ja meenutab üha enam ühe teise ajastu lõppu. Paar aastat tagasi kuhjus raha ravimifirmade kontodele, siis energeetikafirmade ja nüüd pankade kontodele,» räägib näiteks ettevõtja Indrek Neivelt. «Selle tulemusel ei liigu raha nii, nagu see peaks liikuma ja võiks liikuda. Inimeste ostujõud langeb ja sellega koos ka majandus.»