/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/26/14790983t1h1a5b.jpg)
LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri vaates kajastavad juuni tagasihoidlikud väliskaubanduse näitajad Eesti tööstuses masendavamat seisu, kui see esimesel pilgul välja paistab.
Vitsur: olukord on hullem, kui esmapilgul näib
Statistikaameti andmeil eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest, võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14 protsenti ja import 13 protsenti. Teises kvartalis tervikuna vähenes kaupade eksport 11 protsenti ja import 15 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Mullusega võrreldes vähenes tänavu juunis eelkõige Eesti päritolu kaupade eksport, 20 protsenti.
«Kuigi Eesti päritolu kaupade eksport juunis oli enam-vähem võrdne 2021. aasta, see on viimase sõjaeelse, kuid meile üldsegi mitte eriti soodsa aasta sama kuu ekspordi mahuga, kajastab see 1 miljardi euro suurune maht püsihindades siiski umbes veerandi võrra väiksemat ekspordi mahtu võrdluses kahe aasta tagusega,» ütles Vitsur.
Seevastu tuleb tema selgitusel ekspordimahtude võrdlemisel möödunud aasta juuniga meeles pidada, et möödunud aasta juunis liikus Brenti hind 120 dollari juures nafta barreli eest, aga sellel aastal 75 dollari ümber, ning et ka mitmete teiste toormete hinnad on võrreldes eelmise aasta suvega oluliselt stabiliseerunud, mistõttu võrdlus möödunud aastaga ei tohiks püsihindades nii süngeks osutuda, kui see jooksevhindades praegu välja paistab.
«Ülaltoodut arvesse võttes võib oletada, et Eesti tööstusliku tootmise selle osa, mis möödunud aasta lõpuni rahvusvahelises konkurentsis vastu oli pidanud, konkurentsivõime viimase poolaasta jooksul enam halvenenud ei ole ning et nad suudavad konjunktuuri paranemise korral tootmist ja eksporti suurendama hakata,» märkis Vitsur.
Siiski kerge tema hinnangul Eesti eksportival tööstusel olema ei saa, sest kuivõrd riik ei pidanud möödunud aastal õigeks sisendite ajutisi hinnatõuse oma tööstusele leevendada, kasvas toodangu ühikukulu aastaga kiiremini kui konkurentidel. Kõrgeks tõusnud kulude tase jääb Vitsuri sõnul Eesti tööstusele taastumist raskendavaks koormaks ka lähitulevikus.