Kas laenuintressid jätkavad tõusmist?

Citadele kontor Tallinnas Foto: Citadele

Juuli lõpus tõstsid USA Föderaalreserv (FRS) ja Euroopa Keskpank (EKP) baasintressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Nii jõudis FRSi dollari intressimäär vahemikku 5,25–5,50 protsenti, EKP hoiuseintress kasvas 3,75 protsendini ja refinantseerimismäär 4,25 protsendini. Kas maailma suurimad keskpangad jätkavad sügisel intressimäärade tõstmist või oleme ehk juba jõudnud tsükli kõrgeimale tasemele?

Citadele panga ökonomist Simona Strizevska pakub välja tõenäolise tulevikustsenaariumi.

Siiani on keskpankade tegevuskava olnud väga selge – kuna tarbijahinnad tõusevad lubamatult kiiresti, on FRS ja EKP tõstnud järsult intressimäärasid, et oma võimaluste piires hinnatõusu summutada. Mida kiiremini inflatsioon kasvas, seda agressiivsemalt tegutsesid keskpankurid. Kui keskpangad nägid esimesi inflatsiooni aeglustumise märke, langetasid ka nemad kiirust ja vähendasid intressimäärade tõstmise sammu. Nüüd on FRS ja EKP jõudnud punkti, kus edasised plaanid muutuvad äärmiselt ebamääraseks – iga intressimäärade tõstmine (sh juulis toimunu) võib osutuda selle intressimäärade tõstmise tsükli viimaseks.

USAs on eratarbimine olnud seni tänu madalale tööpuudusele ja sissetulekute püsivale kasvule tugev, kuid juba mõnda aega on Ameerikas inflatsiooni pidurdavad protsessid muutunud ulatuslikumaks ega piirdu enam ainult soodsa baasmõjuga energia- ja toiduhindadele. Euroala baasinflatsioon on endiselt rekordiliste tasemete lähedal, kuid mitmed prognoosimisel kasutatavad majandusindikaatorid annavad märku inflatsiooni aeglustumisest ka euroalal. Erinevalt USAst on euroala majandus viimasel ajal järsult hoogu kaotanud. Enamik euroala sageli avaldatavaid näitajaid – alates ärisentimendist kuni aktiivsusnäitajateni – on mõne viimase kuuga nõrgenenud.

Olukorra muudab raskemakse ka see, et juba toimunud intressimäärade tõusud ei ole majandusnäitajates ega kodumajapidamiste, ettevõtete ja riikide üldistes laenukuludes veel sugugi kajastunud. See võib majanduse toimimist lähemate kvartalite jooksul jätkuvalt pärssida. Praegu on suhteliselt raske näha ette kaugemale kui paari kuu taha ning keskpangad kardavad tugineda oma prognoosidele ja sisetundele, mistõttu plaanivad teha edasisi otsuseid kõige värskemate andmete põhjal. On lootust, et juba septembris, kui FRSi ja EKP esindajad pärast pikemat vaheaega uuesti kohtuvad, on majanduse ja inflatsiooni arenguteed selgemad.

Föderaalreserv prognoosib selleks aastaks veel üht intressimäärade tõstmist, kuid turuosalised on praegu sellise sammu suhtes skeptilised. Järgmisel aastal on nii turuprognooside kui ka FRSi arvamuse järgi oodata umbes ühe protsendipunkti suurust intressimäärade alandamist. Euroala finantsturu osalised ei ole praegu ühel meelel, kas selle aasta lõpuni jäänud kuudel tõstab EKP veel üks kord intressimäärasid. Vähesed kahtlevad aga selles, et vähemalt järgmise aasta esimesel poolel me euroala intressimäärade alandamist tõenäoliselt küll ei näe.

Keskpankade senine järeleandmatu hoiak inflatsioonivastases võitluses koos oodatust tugevamate majandustulemustega on juba pannud finantsturu osalisi oma pikemaajalisi prognoose intressimäärade kohta ülespoole korrigeerima.

Turuprognoosidest kadusid ka varem ennustatud dollari intressimäärade kärpimised 2023. aasta lõpus. Finantsturgude praeguste tulevaste lepingute hindade põhjal ei lange keskpankade intressimäärad USAs järgmise 2–3 aasta jooksul tõenäoliselt mitte alla umbes 4,00 protsendi ja euroalal alla 2,75–3,00 protsendi. See tähendab, et ka euroala laenuvõtjate jaoks olulised euribori määrad võivad lähiaastatel stabiliseeruda nende tasemete lähedal.

Lähemas tulevikus on oluline, kui tugevaks jäävad majandustulemused. Sellest sõltuvad suurel määral ka keskpankade järgmised sammud. Kui tarbimine ei nõrgene oluliselt, võivad keskpankade kartused inflatsiooni taastumise pärast tähendada kõrgemaid intressimäärasid pikema aja jooksul.