Eesti eksport vajus kokku

Parnu kaubasadam Foto: Ants Liigus

Juunis eksporditi kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest, võrreldes 2022. aasta sama kuuga, vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14 protsenti ja import 13 protsenti.

Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem, teatas statistikaamet.

2023. aasta teises kvartalis tervikuna vähenes kaupade eksport 11 protsenti ja import 15 protsenti, võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga. Kaupu eksporditi 4,8 miljardi ning imporditi 5,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 802 miljonit eurot, mis on 329 miljoni võrra väiksem kui mullu teises kvartalis.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et mullusega võrreldes vähenes tänavu juunis eelkõige Eesti päritolu kaupade eksport. «Eesti päritolu kaupu eksporditi juunis 20 protsenti vähem kui mullu. Reeksport jäi peaaegu eelmise aasta tasemele, langedes 1 protsendi võrra, seega on ekspordi languse taga peamiselt Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine. Kõige rohkem vähenes Eesti päritolu mineraalsete kütuste väljavedu,» selgitas Leppmets.

Kaupadest eksporditi juunis enim elektriseadmeid, mis moodustasid 15 protsenti Eesti koguekspordist. Järgnesid mineraalseid tooted ja transpordivahendeid, mõlemad 11 protsendiga. Kõige enam ehk 220 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport.

Järgnesid puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete väljaveo vähenemine vastavalt 59 miljoni ja 30 miljoni euro võrra. Mullusega võrreldes kasvas enim transpordivahendite, mehaaniliste masinate ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport. Kasv oli vastavalt 61 miljonit eurot, 27 miljonit eurot ning 15 miljonit eurot.

Eesti peamine ekspordipartner juunis oli Soome, moodustades 15 protsenti Eesti koguekspordist. Järgnesid Läti (12 protsenti), Rootsi (9 protsenti) ja Leedu (9 protsenti).

Soome eksporditi enim elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Rootsi elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid, ning Leetu transpordivahendeid, sh sõiduautosid.

Enim vähenes kaupade eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse, Lätti ja Egiptusesse. Ameerika Ühendriikidesse viidi mullusest vähem elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid, Lätti mineraalseid tooteid, sealhulgas elektrienergiat, ning Egiptusesse mineraalseid tooteid, sealhulgas erinevaid mineraalseid õlisid.

Kõige rohkem kasvas kaupade eksport Singapuri ja Leetu. Singapuri viidi varasemast enam mineraalseid tooteid, sh erinevaid mineraalseid õlisid, ning Leetu transpordivahendeid, sh sõiduautosid.

Juunis imporditi kaupadest enim transpordivahendeid (14 protsenti Eesti koguimpordist), elektriseadmeid (12 protsenti), mineraalseid tooteid (12 protsenti) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti).

Kõige enam ehk 198 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import Eestisse. Järgnesid puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete sisseveo vähenemine vastavalt 64 ja 51 miljoni euro võrra. Enim kasvas transpordivahendite (58 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (16 miljoni euro võrra) sissevedu Eestisse.

Impordipartneritest oli Eesti jaoks juunis esimesel kohal Soome (16 protsenti Eesti koguimpordist). Järgnesid Saksamaa (11 protsenti), Leedu (10 protsenti) ja Läti (10 protsenti).

Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, Leedust mineraalseid tooteid, sealhulgas naftaõlisid, ning Lätist mineraalseid tooteid, sealhulgas maagaasi.

Kõige enam vähenes kaupade import Venemaalt, Soomest ja Rootsist, kust toodi vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi mullusest vähem erinevaid mineraalseid õlisid, Soomest elektrienergiat ning Rootsist mineraalseid ja naftaõlisid.

Enim kasvas kaupade import Leedust, kust toodi mullusest enam mineraalseid tooteid, sealhulgas naftaõlisid.