Riigireform pani majandus- ja infotehnoloogiaministri vanduma (5)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Seminari „Riigivalitsemise senised suunad ja uued väljakutsed“ paneeldiskussioonil osalesid (vasakult) moderaator Ülle Harak, rahandusministeeriumi asekantsler Kaur Kajak, riigikontrolör Janar Holm, riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik ja R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor Külli Sarapuu
Seminari „Riigivalitsemise senised suunad ja uued väljakutsed“ paneeldiskussioonil osalesid (vasakult) moderaator Ülle Harak, rahandusministeeriumi asekantsler Kaur Kajak, riigikontrolör Janar Holm, riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik ja R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor Külli Sarapuu Foto: Madis Veltman

«Me ikkagi ei tea, mis teenuseid riik pakub ja kas nende rahastamine on põhjendatud ja jätkusuutlik – What the fuck!,» hüüatas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo riigireformi analüüsi järeldusi lugedes.

«See on täiesti arusaamatu,» jätkas minister. «Samas on see pilt aus ja olemuslikult on oluline vaadata ausalt otsa sellele, mis olukorras me oleme.»

Praeguses olukorras on Eesti riigil liiga palju arengukavasid, mõõdikuid ja aruandlust. Need peaksid olema mõtestatud ja andma suuna, kuhu Eesti riik liigub.

«Me peame tegema õigeid asju õigesti, arvestades eriti keerulist ja dünaamilist olukorda,» ütles Riisalo. «Arengukavad võiksid olla koordineeritumad, lähtudes Eesti 2035 eesmärgist.»

Riisalo sõnul on ta algaja minister ja tal puudub ettekujutus, mida valitsus kollektiivselt saavutada võib, aga tal on ettekujutus, mida MKM võib teha.

MKMis on teenuse kirjeldus olemas ja tahtmine neid paremaks muuta. Ministeerium hindab, millised neist teenustest juba vastavad personaalse riigi kriteeriumidele ja mis ei vasta. Iga teenuse puhul vaadatakse, kas see on põhjendatud ja kas seda on võimalik kuidagi efektiivsemalt osutada.

Personaalse riigi üks tunnus on see, et teenuseid osutatakse siis, kui vaja.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

«Sellise palve ma esitasin oma ministeeriumile ja samal ajal sai paralleelselt mõeldud, et mis on personaalse riigi visioon,» rääkis Riisalo seminaril «Riigivalitsemise senised suunad ja uued väljakutsed».

Mis on personaalne riik?

Personaalse riigi visiooni oli ta visandanud käsitsi paberile ja seal olid jaotatud teenused kolmeks: rohelised, mis juba vastavad personaalse riigi ideele; kollased, mis osaliselt vastavad, ja punased, mis ei vasta üldse personaalse riigi ideele ja tuleks fundamentaalselt uutmoodi teha. Lisaks veel vajalikud plaanid, mida nende teenuste käivitamine eeldab.

Tiit Riisalo visandatud personaalse riigi visioon
Tiit Riisalo visandatud personaalse riigi visioon Foto: Postimees

«Personaalse riigi üks tunnus on see, et teenuseid osutatakse siis, kui vaja,» selgitas Riisalo.

Loomulikult on see teenus ka selline, nagu vaja. Asjad saab aetud ühe korraga ja veel parem kui Krati abiga. Kodanikul pole vaja enam esitada teenuse saamiseks avaldust, vaid piisab, kui teenuse osutamiseks on tema nõusolek. Teenus peab olema mugav ja kasutatav nutiseadmes. Üks teenus ei tohi dubleerida teist teenust, ärireegleid ega standardeid. Selle osutamine peaks toimuma riigi tsentraalselt infrastruktuuri kaudu.

«Erinevate lubade: relvaloa või pürotehnika loa taotlemise menetlusest pool dubleerib üksteist ja seda saaks ära kasutada,» ütles Riisalo. «See ei ole raketiteadus, kuid praegu me seda ei jälgi.»

Ministri sõnul tegeleb MKMi digiarenguosakond praegu sellega, kuidas seda visiooni elegantsemalt sõnastada. «Oleme rakendanud tiimi tööle ja vaatame selle pidid üle. Tahame saada süsteemi ette ja hakata seda võrdlema personaalse riigi maatriksiga,» rääkis Riisalo.

Suure pildi seisukohast oleks see väike mudel nulleelarve tegemiseks. «Me tahaks saada mingi selguse tasemele selle aasta lõpuks. 2024. aasta sügis, kui on riigi eelarvestrateegia koostamine, võiks olla see aeg, kus me oskame öelda, mis see personaalne riik maksma läheb. Praegu me ei oska seda öelda,» ütles minister.

Riik ei oska andmeid kasutada

Ehkki Eesti on harjunud end pidama arenenud digiriigiks, jätab andmete kasutamine riigivalitsemises kõvasti soovida. «Me ei kasuta andmeid, tõenduspõhine ja andmepõhine juhtimine on suur väljakutse,» möönis rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak. Sellega seostuv statistika peaks olema igaühele paremini kättesaadav ka toorandmetena.

Andmete kasutamise mahajäämust tõi esile ka riigireformi analüüsi teinud ja edasised soovitused sõnastanud rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Gerly Elbrecht.

«Me ei ole oma andmete valitsemises näidanud edasiminekut ja oleme selles osas alla OSCE keskmist. Meie andmed ei ühildu ega ole ristkasutatavad,» nentis ta.

Riigi sündmusteenused jooksevad seetõttu andmetesse kinni: riigi ning kohalike omavalitsuste andmeid ei suudeta kokku panna, kuna nende kvaliteet on nii erinev.

Riigireformi ekspertarvamuse andnud Tallinna Ülikooli riigiteooria professor Leif Kalevi sõnul suurendab digitaliseerimine protsesside kiirust, hoomatavust ja täpsust, kuid ei lahenda iseenesest enamikku probleeme ei lahenda.

«Digitaliseerimine aitab probleeme leevendada, kuid lahenduse võti on inimlikus ja korralduslikus võtmes,» selgitas Kalev. «Digitaliseerimine üksi lõikab ära inimliku arutelu ja kompromissi otsimise võimaluse ja tõstatab jälgimisühiskonna probleemi.»

Eelarve on segane

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajaku sõnul tahame me ühelt poolt tõhusat ja mõistlikku riiki, teisalt aga, et teenused oleks paremini kättesaadavad, mis omakorda nõuab raha.

«Kui tegevuspõhisest eelarvest pole võimalik aru saada, siis tuleb probleemi tunnistada ja teha paremini,» möönis ta. «Numbrid on olemas, kulud on kontrolli all, kõik on eelarvestatud personalikuludest jõulupeoni, ja kui see pole nähtav, siis tuleb teha nähtavaks.»

Elbrechti sõnul on riigireformi eesmärk mõjusam ja tõhusam ülesannete täitmine, kvaliteetsemate avalike teenuste pakkumine ja valitsemissektori kulude vähenemine. Kui kaugele võib aga kärbetega minna, enne kui see kahjustab teenust?

Küsimus ei ole mitte kärpimises, vaid kas me teeme õigeid asju mõistliku kuluga.

Riigikontrolör Janar Holm

R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor Külli Sarapuu sõnutsi on tõhusus oluline, aga see ei saa olla eesmärk iseenesest. «Riik peab olema kodaniku vajadustele orienteeritud ja kokkulepitud väärtused peaksid ütlema, et millist riiki me tahame ja kuidas me tõhusust mõtestame,» lausus ta.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepiku sõnul on väärtused kokku lepitud ja paika pandud riigikogus vastu võetud Eesti 2035 strateegias. Tema hinnangul on keskne teema usaldus. «Inimene peab riiki usaldama,» ütles ta. «Läbi usaldusväärsuse, inimkesksuse ja uuendumeelsuse saab tõhususele läheneda.»

Riigikontrolör Janar Holmi hinnangul ei ole aga tõhususe tõstmine ja kulude kärpimine omavahel vastuolus. «Minu meelest ei ole siin vastuolu. Küsimus ei ole mitte kärpimises, vaid kas me teeme õigeid asju mõistliku kuluga,» märkis ta. «Selleks, et sisuliselt kokku hoida, oleks hea teha paane, mitte järgmiseks, vaid ülejärgmiseks ja üleülejärgmiseks aastaks.»

Praegune riigireformi vaade on keskendunud sellele, kas me teeme õigeid asju mõistliku hinnaga. Mida me riigina peame tegema, millega võime tegeleda ja millega ei tohiks tegeleda. «See mäng tuleb läbi teha. Sealt see kärbe tuleb, nimetame me seda siis nulleelarve lähenemiseks või kaine mõistuse vaatamiseks.»

Kajaku sõnul kohtab ta tihti hoiakut, et ei saa enam kärpida, riik on liiga õhuke. «Taas jõuamegi sinna, kas me teeme õigeid asju ja õige hinnaga,» tõdes Kajak.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles