Michal: LNG sadama load peaks Elering saama talveks (1)

8. august 2023, 12:18

Paldiski LNG kai ehitus. Pakrineeme sadama lähedal Pakri poolsaarel tuulegeneraatorite läheduses asub Eleringi pumpla, mis liigutab gaasi sealsamas kõrval Soome lahe põhja suunduvas Balticconnectori gaasitorus. Paldiski LNG haalamiskai asub sellele nii lähedal, et laevalt maale pumbatava gaasi suunamine torujuhtmesse, mis ühendab Eesti Soome, Läti ja Leeduga, on võimalik minimaalsete investeeringute ja kuludega. Foto: Eero Vabamägi

Kliimaminister Kristen Michal kinnitas riigikontrollile saadetud kirjas, et kuigi mullu Pakrineemele rajatud kail on tehniline veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali vastuvõtuvõimekus olemas, sõltub see laeva tüübist; siiski on kai omanik Eesti Varude Keskus (EVK) lubanud sügiseks täiemahulise sadamapidamisega alustada ja Eleringi eesmärk on talveks kõik vajaminevad load saada.

Michal märkis, et Pakrineemel oleva LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse puhul on tegemist eelkõige kriisiolukordade jaoks mõeldud võimalusega. «Näiteks kui midagi juhtub Inkoos või Balticconnectoriga, siis Eestil on olemas enda võimekus LNG ujuvterminali vastu võtta, näiteks Inkoo terminali toomisel siia. Samuti on turuosalistel võimalus kaid kasutada, kui neil peaks tekkima soov ise ujuvterminali toomiseks,» selgitas minister.

EVK sai kai omanikuks märtsi lõpus, ostes kai, kinnistu ja kaasneva taristu 31,5 miljoni euro eest Pakrineeme Sadama OÜ-lt, mis kuulub kaid arendanud Alexelale ja Infortarile.

«Kuna kai rajati 2022. aastal esmalt soomlaste renditud LNG ujuvterminali Exemplar vastuvõtmise eesmärgil, siis tehti ka selle laeva kohta sildumise simulatsioonid. Kai tunnistati laeva omanikfirma poolt sobilikuks ujuvterminali vastu võtmiseks. Seega oli juba varem ja on ka praegu võimekus vastu võtta konkreetset LNG ujuvterminali,» märkis Michal. Ta selgitas, et ujuvterminalide puhul ei ole Pakrineemel sildumisel ja taasgaasistamisel määravaks mitte laevade pikkus, vaid võime Eesti kliimas, merevee temperatuurist sõltuvalt, LNG-d taasgaasistada. Soomes asuv Exemplar saab taasgaasistamisega hakkama nii sooja kui külma ilmaga, kuid enamik ujuvterminale ehk FSRU-sid mitte.

Minister osutas, et varude keskuse kõrval on sadama vastuvõtu tagamisel oluline roll ka Eleringil, mis on tema sõnul öelnud, et kõik vajaminevad load on järgmiseks talveks lisaks tehnilisele võimekusele olemas. «Mereosa hoonestusloataotlus on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) menetlus. Ametkonnad on loa kooskõlastanud, millele järgnevalt saab TTJA anda hoonestusloa. Kui hoonestusluba on TTJA poolt antud, siis on võimalik esitada kasutusloa taotlus. Taotlus on Eleringi poolt ette valmistatud ning ootab hoonestusloa väljastamist,» loetles Michal.

Siiski on kasutusloa saamine toruühendusele Lääne-Harju vallalt veninud, Michali sõnul Eleringist mitte sõltuvatel põhjustel. Nimelt pole Pakrineeme nõustunud andma Eleringile ametlikku kasutusõigust nende kinnistu kasutamiseks. «Toruühenduse ehitamiseks kinnistule on olemas varasemad suulised ja kirjalikud nõusolekud. Kasutusluba on vajalik ja Elering loodab mainitud takistused peatselt ületada,» kinnitas minister riigikontrollile. Samas rõhutas ta, et kasutusloa puudumine ei takista ujuvterminali tegelikku kasutusele võttu ja toruühendust on kontrollinud ning selle turvalisust on Eleringile kinnitanud ka kolmandad osapooled, näiteks Rohrleitungs- und AnlagenService GmbH Saksamaalt ja Inspecta Eestist.

Riigkontroll tundis huvi ka Pakrineemele rajatud taristu kulude katte vastu. Michal tõi välja, et kui 2023. aasta haldamis- ja ülalpidamiskulude katteks nõustus riik, et varude keskus kasutab riigi maagaasivaru soetamisest järgi jäänud vahendeid, siis alates 2024. aastast tuleb taristu kulud katta varumaksest.

Alates tänavu 1. maist kehtib Eesti gaasitarbijatele strateegilise gaasivaru varumakse määr, milleks on 0,4 eurot megavatt-tunni kohta. «Hetkel on väljatöötamisel maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille tulemusel kuuluks varumakse alla peale strateegilise gaasivaru hoidmise ka haalamiskai haldamise kulud. Tulevikus kaetakse kõik haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ülalpidamisega seotud kulud varumaksest. See tähendab, et käesoleva aasta lõpus määratakse uus strateegilise gaasivaru varumakse määr,» selgitas Michal.

Eesti Varude Keskus prognoosib kai halduskuludeks edaspidi ligikaudu 500 000 eurot aastas. Oletades, et järgmisel aastal on gaasitarbimine samas suurusjärgus, kui sel aastal, 3,7 teravatt-tundi, siis halduskulude lisandumine hetkel kehtivale varumaksele tähendaks tarbijale täiendavat kulu 0,13 eurot megavatt-tunni kohta. «Siiski, tegemist on oletusega ning täpne varumakse määr selgub selle aasta lõpus, kui kindlalt on teada järgmise aasta kulud,» toonitas minister.

«Oluline on mainida, et 2023. aasta 12. mail sõlmisid Eesti ja Läti valitsus vastastikuse mõistmise memorandumi, mis võimaldaks kasutada Pakrineeme vastuvõtuvõimekust kriisiolukordades. Läti valitsus on avaldanud valmisolekut osa Pakrineeme haalamiskai haldamisega seotud kulude katmiseks. Läbirääkimiste tulemusel selgub, millise suurusjärgu katab Läti riik halduskuludest ja milline osa jääb Eestile,» lisas ta.

Kommentaarid (1)

Michal: LNG sadama load peaks Elering saama talveks (1)

Märksõnad