Financial Timesi andmetel ulatuvad Venemaal tegutsenud Euroopa kontsernide sõjaga seotud kahjud kokku üle 100 miljardi euro.
Karmid numbrid: Venemaa agressioon on läinud Euroopa suurettevõtetele meeletult maksma
Kuuesaja Euroopa kontserni majandusaruannetest selgus, et neist 176 ettevõttel on tulnud sõja tõttu kanda suurt kahju. Peamised kahjud saadi valuutakursside kõikumistelt ning seoses Venemaa äritegevuse müügiga, sulgemisega või koondamisega tehtud kuludega. Seejuures ei võetud arvesse kahjusid, mis tekkisid sõja kaudsete makromajanduslike mõjude tõttu, nagu näiteks kõrgemad energia- ja toorainekulud.
Teisalt on sõja tagajärjel suurenenud mitmete nafta-, gaasi- ning kaitseettevõtete kasumid. Kahjud on aga kõige rängemalt tabanud energia- ja finantsettevõtteid. Kolm suurimat kannatajat on olnud energiafirmad BP, Shell ja TotalEnergies, kes on teatanud oma Venemaa äride kogukuludeks vähemalt 40,6 miljardit eurot. Soome Fortum sai uuringu järgi kahju 5,3 miljardi euro ja sakslaste Uniper 5,7 miljardi euro ulatuses.
Samas Kiievi majandusülikooli tehtud uuringu järgi tegutseb Venemaal enne sõda olnud 1871 Euroopa kontsernidele kuulunud ettevõttest üle poole agressorriigis edasi. Nende hulka kuuluvad näiteks Itaalia UniCredit, Austria Raiffeisen, Šveitsi Nestlé ja Briti Unilever.
Tervikuna on Venemaa osa kõigist eurooplaste välisinvesteeringutest olnud siiski vaid 3,5 protsenti. Andmetest selgus, et parim strateegia Venemaal kantud kulude vähendamiseks on seni olnud võimalikult kiire väljumine. See tähendab, et mida kiiremini on ettevõtted Venemaalt lahkunud, seda väiksemad on nende kahjud.