/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/08/06/15504983t1ha63e.jpg)
Ajakirjanik Anvar Samost ütles Vikerraadio saates «Samost ja Aaspõllu», et riikliku lennundusettevõtte Nordica (Nordic Aviation Group) kahjum on tavapärane ärisituatsioon ja poliitikutel ei tasu üle reageerida.
Anvar Samost: riigifirmade eest vastutavatel poliitikutel hakkavad keerulises olukorras käed-jalad värisema (1)
Samosti sõnul on avalikkusele jagatud info põhjal Nordica kahjum tekkinud objektiivsetel põhjusel ja valdavalt ettevõttevälistest asjaoludest. Ta selgitas, et kiiresti kasvanud nõudluse tõttu pole suudetud lepinguid täita, seetõttu on tasutud lepingupartneritele trahve.
Samost rääkis, et ärimaailmas on sellised juhtumid tavapärased. «Igas ettevõttes võib selliseid asju ette tulla. Ja tulebki, kui ettevõte tegutseb rohkem kui kaks päeva,» ütles Samost.
Poliitikute käed värisevad
Kuid Samosti sõnul muutuvad riigiettevõtetega seotud poliitikud ja ametnikud kirjeldatud olukordades närviliseks ning kipuvad üle reageerima. «Neil hakkavad käed-jalad värisema ja kohe tuleb midagi ette võtta, tuleb rääkida pankrotist. See on muidugi väga geniaalne lennundusettevõtte puhul,» ütles Samost.
«Tegelikult poliitiline aktsionäride koosolek on tihti õnnetus sellele ettevõttele, kelle aktsionäride üldkoosolek ta on,» ütles Samost. Riigiettevõtte üldkoosoleku all peab Samost silmas ministreid, kelle haldusalas riigifirma tegutseb, näiteks kliimaminister Kristen Michal on Nordica üldkoosolek.
Samost pelgab, et poliitikud hakkavad Nordica puul tegema rapsivaid otsuseid.
Samosti kaassaatejuht Huko Aaspõllu lisas, et minister ise koos firma nõukoguga andis Nordicale eelmisel aastal ülesande ettevõtte tegevust laiendada.
«Nüüd äkki on selgunud, et mõned riskid on realiseerunud,» sõnas Samost kolleegile.
Selle nädala teisipäeval avaldati, et esialgsetel andmetel on Nordica teise kvartali kahjum 7,2 miljonit eurot.
Kliimaminister Kristen Michal tegi Eesti riikliku lennufirma Nordic Aviation Groupi nõukogule ülesandeks viia ettevõttes läbi erikontroll, hindamaks ettevõtte tegevust perioodil 2020. aasta algusest kuni 2023. aasta juuli lõpuni, sealhulgas tuvastamaks kujunenud negatiivse majandusseisu põhjused.