Spordisektoris töötavate inimeste arv tegi mullu hüppe

Jalgpallistaadion Prantsusmaal. Pilt on illustratiivne. Foto: Yasin Kayag / Pexels

2022. aastal töötas Euroopa Liidu spordisektoris 1,5 miljonit inimest, moodustades 0,8 protsenti kogu tööhõivest, kusjuures aastaga kasvas valdkonnas töötavate inimeste arv 10,9 protsenti.

Euroopa Liidu liikmesriikide seas oli spordivaldkonnas töötavate inimeste osakaal mullu kõige suurem Rootsis, kus see moodustas 1,4 protsenti koguhõivest. Järgnesid Soome ja Taani mõlemad 1,2 protsendiga ning Hispaania ja Prantusmaa mõlemad 1,1 protsendiga, teatas Eurostat.

Seevastu kõige väiksem oli spordisektoris hõivatute osatähtsus Rumeenias, kus see moodustas 0,2 protsenti koguhõivest. Järgnesid Bulgaaria 0,3 protsendiga, Poola ja Slovakkia mõlemad 0,4 protsendiga ning Horvaatia ja Leedu mõlemad 0,5 protsendiga. Eestis oli eelmisel aastal spordisektoris hõivatud ligikaudu 1 protsent kõikidest töötavatest inimestest.

Kogu Euroopa Liidu vaates oli sektoris mehi rohkem esindatud kui naisi, vastavalt 55 ja 45 protsenti.

Kõrgharidus on alla pooltel töötajatest

Spordiga hõivatud inimeste osatähtsus oli kõige suurem 30–64-aastaste vanuserühmas, moodustades 62 protsenti kõigist valdkonnas töötajatest. 35 protsenti spordisektoris töötavatest inimestest olid vanuses 15–29 aastat ning 65+ vanuses inimesi oli sektoris 3 protsenti. 46 protsendil spordisektoris hõivatutest oli kesktaseme haridus, kõrgharidus oli 40 protsendil.

Spordisektor hõlmab erinevaid majandustegevusi ja ameteid. Näiteks tööd spordimeeskondade ja -klubide juures, treeneriametit, tegutsemist individuaalsportlasena, tööd spordikeskustes ning spordiürituste korraldamist.