Luminor: majanduslanguse üks põhjus on oodatust väiksem riigipoolne tugi
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
5. august 2023, 10:22
/nginx/o/2023/08/05/15501569t1h78d3.jpg)
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul ei ole Eesti majandusseisu kiiret paranemist järgmises kvartalis oodata ja kui varem puudutas langus valitud ettevõtteid ja sektoreid, siis järjest enam on majanduslangust tunda kõikjal.
Statistikaameti esmase hinnangu põhjal jätkus selle aasta teises kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus – SKP vähenes võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu 3 protsenti. Võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele.
Uusküla tõi majanduslanguse põhjustena välja kuus asjaolu: vähene tarbimine, turismi negatiivne panus, vähene tugi Euroopa majandusest, ebakindlus investeerimisel, idufirmade raske seis ja oodatust väiksem riigi tugi.
«Suur hinnatõus ja selle ootus panid perekonnad eelmise aasta alguses tarbima ennaktempos. Praeguseks on hinnatõusu ootus väike ning tarbimist saab julgemalt edasi lükata. Vahepeal ei kogutud sääste ja kulutati olemasolevaid, mistõttu on säästude ostujõud märkimisväärselt väiksem kui enne suurt hinnatõusu. Lisaks piiravad osa perede poes käimise võimet intressimäärade tõusu tõttu ka suuremad kodulaenumaksed,» kirjeldas Uusküla vähese tarbimise mõjureid.
«Keskmine palk küll tõuseb, kuid kindlust edasise palgatõusu suhtes on vähe. Tööpuudus on madal, mistõttu pigem kardetakse tööpuuduse kasvu ning tööpuuduse langemisest tulenevat tarbimise kasvu oodata ei ole. See vähendab laenunõudlust ning omakorda nõudlust terves majanduses,» lisas ta.
Teiseks panustab turism negatiivselt. «Eesti pered on leidnud taas julguse minna välismaale, kuid Eestisse tuleb turiste märksa vähem, kui oleks võinud oodata ilma koroona ja Venemaa agressiooni toimumiseta, sest turistid ei julge siia tulla. Seepärast panustab turism vähem positiivselt Eesti majandusse, kui võiks ja peaks,» nentis ökonomist.
Euroopa majanduskasvu taga on lõunapoolsed riigid
Samuti tõi ta välja, et kuigi Euroopa majandus kasvas selle aasta teises kvartalis, siis see tulenes peamiselt Lõuna-Euroopa turismisektori kasvust, millest on Eesti majandusele vähe tuge. Saksamaa tööstus otsib Uusküla sõnul aga endiselt uut kohta vähenenud Venemaa tooraine impordi ja Hiina väiksema investeerimiskaupade nõudluse taustal.
«Meie endi skeem osta Venemaalt odavat puitu ja metalli ning teha sellest ehitussektori jaoks kaupu Rootsi on saanud kannatada nii tooraine kao kui eksporditulu vähenemise tõttu,» märkis Uusküla.
Neljandaks murendab investeeringuid ebakindlus. «Üldine majanduse ebakindlus vähendab investeeringuid sest pikemaid plaane julgetakse vähem teha. See omakorda vähendab nõudlust. Siia alla kuuluvad ka kinnisvarasse tehtavad investeeringud, sest kinnisvara hindade kiiret kasvu pole oodata, pigem kardetakse, et intressimäära kasv pole veel täiel määral kinnisvara hindades väljendunud ning hinna langus on jätkuvalt võimalik,» selgitas Uusküla.
Kõigele lisaks on ökonomisti sõnul intressimäärade kasv pannud idufirmad raskesse seisu. «Eesti majandusest moodustavad idufirmad küll väikese osa, kuid nad olid oluline osa majanduskasvus. Nüüd, kus intressimäärad on kõrged ja oodatavad jäävad kõrgeks mõneks ajaks, on nende ettevõtete kasvu finantseerimine raske. See vähendab nende investeerimisplaane ning seetõttu ka turuväärust. Omakorda jõuab see ebakindlus välja ka iduettevõtete omanike ja töötajate väiksemasse igapäevasesse kulutamisse,» kirjeldas ökonomist.
Ta märkis ka, et kuigi valitsuse eelarve toetab majandust, selgub kvartalist kvartalisse, et toetus on osutunud väiksemaks, kui esialgu plaanitud. «See vähendab valitsuse tuge Eesti majandusele ajal, mil majanduslangus on märksa suurem ja kulukam kui koroonaperioodil,» osutas ta.
«Kiiret taastumist ei ole üheski nendest kuuest valdkonnast kiiresti näha. Kuna hinnad on kasvanud, on palgasurve suur ja Eesti hinnakonkurentsivõime märksa väiksem võrreldes paari aasta taguse ajaga. Uute kasvumootorite leidmine saab olema Eesti lähiaastate suur väljakutse,» võttis Uusküla kokku.