Laenud võivad minna Eestile 2–3 miljoni euro võrra kallimaks (2)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
3. august 2023, 16:14
/nginx/o/2023/08/03/15497752t1h6abd.jpg)
Rahandusminster Mart Võrklaev ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et nädalavahetusel reitinguagentuur Fitchi poolt alandatud Eesti krediidireitingu tõttu võivad Eesti laenud muutuda 2 kuni 3 miljonit eurot kallimaks.
Võrklaev sõnas, et see ei tulnud üllatusena, kuna mõnda aega on valitsuses räägitud, et riigieelarve on keerulises seisus ning riigi kulud ja tulud tuleb üle vaadata.
«Kinnitust saab veelkord see, et laenul on oma hind. Laen tuleb tagasi maksta ja võime öelda, et valitsus on siin õigel teel ehk tegeleme kokkuhoiuga, oleme välja tulnud maksude paketiga, mis sai juba enne suve vastu võetud ja oleme ka välja öelnud, et lisataotlusi eelarveprotsessis sel aastal me ei menetle,» ütles Võrklaev.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles pressikonverentsil vastuseks Võrklaevale, et möödunud nädala reitinguagentuuri reiting andis selge signaali sellele, mida tuleb teha, kuid kärped ei saa olla massiivsed, sest järgmise aasta jooksvate kulude kokkuhoidmine ongi keeruline.
Kallase sõnul on suurem töö seotud siiski nulleelarve ja vajalike reformide läbiviimisega.
«Mida see nulleelarve protsess siis tegelikult tulemuslikult peaks tähendama? See tähendab seda, et me vaatame üle riigi tegevused ja teenused selle pilguga, kas need on üldse mõistlikud ja riigile vajalikud, jätame ära tegevused ja teenused, mida riik ei peaks osutama või mille osutamisega saab oluliselt paremini hakkama erasektor,» lausus haridus- ja teadusminister.
Ta märkis, et Eestis on olukordi, kus tihti mitu ametiasutust tegelevad ühe ja sama asjaga, ent dubleerides võib tulemus tihti olla keskpärane ja selline tegevus tuleb lõpetada.
Samas leiab minister, et kärpida ei tule vaid eelarveridu, vaid tegelikult tuleb otsa vaadata ka seadustele ja määrustele ning nende eesmärgipärasusele ja selle läbi ka ametnike arvu vähendamisele.
«Viimaseks loodame nulleelarve protsessi käigus vaadata üle ka euronormid ja nende valimatu ülevõtmise, mis tegelikult paisutab ametkondade tööd,» märkis Kallas ja lisas, et Euroopa Liidu asjade komisjon on tegelikult seda tööd juba alustanud, saates ministeeriumitele palve vaadata üle ministeeriumi haldusalas olevate direktiivide rakendamise mehhanismid ja nende eesmärgipärasuse.