/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2014/10/22/3450611t1h924c.jpg)
Teises kvartalis suurenes oluliselt vahetusrahana kasutatavate 1- ja 2-sendiste müntide väljastamine, kuid nende müntide vermimise kulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende nimiväärtusega ja seetõttu tahab Eesti Pank sellele lõpu teha.
Eesti Pank tahab ostukorvi hindade ümardamist lähima viie sendini (1)
Eesti Pank väljastas tänavu teises kvartalis ringlusesse 7,3 miljonit käibemünti väärtuses 3,1 miljonit eurot. Võrreldes esimese kvartaliga kasvas väljastatud käibemüntide kogus 55%.
Müntide nõudluse suurenemine teises kvartalis on ootuspärane, kuna vajadus nende järele kasvab seoses paljude kontsertide, laatade, messide ja teiste suveüritustega.
Enim väljastati keskpangast 1- ja 2sendiseid käibemünte, mida anti ringlusse 3,5 miljonit tükki ja mille osakaal väljastatud müntide koguarvus moodustas 48 protsenti. See osakaal on olnud püsivalt suur läbi aastate.
Selle reegli kohaselt võiks ümardada ostukorvi lõpphinna sularahas maksmisel lähima 5 sendini.
Martti Näksi
1- ja 2sendiste suur emissioonimaht tuleb sellest, et neid münte kasutatakse peamiselt vahetusrahana, kuid seejärel jäävad need inimeste kätte seisma, sest uuesti maksmisel kasutatakse neid madala nimiväärtuse tõttu vähe. Samas on 1- ja 2sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis.
«Seetõttu on Eesti Pank teinud ettepaneku kehtestada Eestis ümardamisreegel, et vähendada 1- ja 2sendiste müntide kasutamist,» ütles Eesti Panga sularaha käitluse osakonna juhataja Martti Näksi. «Selle reegli kohaselt võiks ümardada ostukorvi lõpphinna sularahas maksmisel lähima 5 sendini.»
2023. aasta teises kvartalis tagastati Eesti Panka kokku 1,5 miljoni väärtuses käibemünte, mis on 42% võrra vähem kui eelmises kvartalis. 1- ja 2sendiseid tagastati keskpanka teises kvartalis 300 000 tükki.
Käesoleva aasta teises kvartalis väljastas Eesti Pank ringlusse 9,2 miljonit pangatähte väärtuses 306 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga suurenes Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv 26% ja neid väljastati 13% suuremas väärtuses. Tervelt poole kvartali jooksul väljastatud pangatähtede arvust moodustasid 50eurosed kupüürid.
Teises kvartalis tagastati Eesti Panka 6,5 miljonit pangatähte 241 miljoni euro väärtuses. Sorteerimise käigus hävitati 1,7 miljonit käibekõlbmatut pangatähte. Ülejäänud pangatähed suunati tagasi ringlusesse.
Sularahaautomaatidest võeti 2023. aasta teises kvartalis raha välja 6,4 miljonil korral ja 997 miljoni euro vääruses. Eelmise kvartaliga võrreldes on pangaautomaadist välja võetud sularaha maht kasvanud pea 13%. Sularaha sissemaksetehinguid tehti teises kvartalis 535,7 miljoni euro väärtuses. Seda on 10% enam kui eelmises kvartalis.