Vaesus pärsib eestlaste investeerimisvõimekust
3. august 2023, 10:52
Võrreldes lätlaste ja leedukatega on eestlaste seas rohkem neid, kelle investeerimisvõimekusele seab piirid vaesus.
Citadele panga juulis tehtud uuringust selgus, et 28 protsendil Eesti vastajatest puudus rahaline võimekus investeerimiseks. Lätis oli see protsent 23 ja Leedus 24.
Uuringust torkas silma ka regionaalne ebavõrdsus. Kõige rohkem inimesi, kes investeerimiseks raha leidsid, elas Harju- ja Tartumaal. Harjumaal ei leidnud investeerimiseks vabu vahendeid 20 ja Tartumaal 26 protsenti vastanutest.
Kõige teravamalt torkas rahanappus silma Võru- ja Põlvamaal, kus investeerimiseks pole raha vastavalt 42 protsenti ja 44 protsenti inimestest.
Lätis puudusid investeerimiseks vabad vahendid 23 protsendil vastanutest ja Leedus 24 protsendil vastanutest.
Kolmandik investeerivatest inimestest pidas investeeringut tehes oluliseks seda, et investeeringut kasutataks roheliste algatuste rahastamiseks. Eriti oluliseks pidas investeeringut tehes roheprojekte neli protsenti vastanutest. Pigem oluliseks pidas rohekriteeriumit 29 protsenti vastanutest. Samas 64 protsendi investeerivate inimeste jaoks polnud oluline, kas nende raha läheb roheliste algatuste rahastamiseks.
Lätlastest investoritest pidas väga oluliseks, et nende raha läheb roheprojektide hüvanguks neli ja pigem oluliseks 38 protsenti vastanutest. Pea pooled ehk 49 protsenti lõunanaabritest vastanutest ei pidanud enda investeeringute juures oluliseks roheaspekti.
Leedus pidas roheaspekti väga oluliseks 13, pigem oluliseks 36 ja ebaoluliseks 39 protsenti investoritest.
Investeerimisega tegelevatest inimestest väärtustasid roheliste algatuste rahastamist kõige enam Valga- ja Tartumaa vastanud ning kõige vähem Läänemaa vastanud.
Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen nentis, et inflatsioon oli kolmes Balti riigis kõige kõrgem just Eestis ning hinnatõus on eestlaste rahakotti ka kõige enam tühjendanud.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus tehti juunis. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18–74.