/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/07/27/15483835t1h6ff4.jpg)
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei peaks möödunud kuul Eestis aset leidnud sigade Aafrika katku juhtumid esialgu sealiha hinnataset mõjutama.
Seakatku juhtumid esialgu sealiha hinda ei kergita
Potisepp rääkis BNS-ile, et sealiha hinna määrab maailmaturu hind, mis on viimastel kuudel tõusnud viimse 20 aasta kõrgeimale tasemele. Sealjuures ei näita hinnatõus raugemise märke. Üheks põhjuseks ongi tema sõnul erinevates maades levivad loomataudid, eelkõige Aafrika seakatk. Koduste sigade Aafrika katku juhtumite kohest mõju toiduliidu juhataja Eesti tarbijatele aga ei näe.
Toiduainetööstuse liidu juhataja märkis, et küll sai seda mõju tunda Euroopa Liit, kui Hiinas möllas mõni aeg tagasi Aafrika seakatk ning hukati miljoneid sigu. «See viis küll sealiha hinna üles, sest Hiina hakkas sisse ostma Euroopa Liidu sealiha ning nõudluse suurenemine ja pakkumise vähenemine viis hinna üles,» selgitas ta.
Juulikuus tuvastati Võrumaal Rõuge vallas 116 seaga farmis sigade Aafrika katk, mistõttu tuli kõik sealsed sead hukata. Põlvamaal HKScani tütarfirmale kuuluvas üle 9000 seaga Lutsu farmis tuvastati samuti sigade Aafrika katk ja ka kõik sealsed sead hukati.
Potisepp tõi välja, et sealihaga omavarustatus Eestis on üle 70 protsenti – seega vajame lihatoodete tootmiseks lisaks kodumaisele ka importliha. «Seetõttu üle 9000 sea hukkamine loomulikult vähendab kodumaise sealiha kättesaadavust. Eriti rängalt mõjub see seafarmi omanikule, nii psühholoogiliselt kui ka äriliselt,» tõdes ta.
Toiduliidu juht rõhutas, et globaalses maailmas elades ja palju reisides, tuleb ka edaspidi ja üha rohkem arvestada levivate looma- ja linnutaudidega. «Ma ei usu, et farmerid lausa kardavad, aga risk ju jääb. Ettevõtted teevad kõik võimaliku, et tootmistesse viirused/taudid ei jõua, kuid nagu näete – ikka jõuavad! Täidetakse biohutusnõudeid, instrueeritakse töötajaid, järgitakse rangeid hügieeninõudeid,» rääkis ta.
Juba aastaid tagasi kui Aafika seakatk Eestisse jõudis ja levima hakkas tegid farmerid suuri investeeringuid kaistmaks oma tootmisi ja farme võimaliku taudi eest. Potisepp nentis, et vahel piisab väkesest hooletusest või mõtlematusest, et tootmistesse pahalane satub. «Seega, kui ettevõtja on ise kõik oma protsessid üle vaadanud, ranged nõuded loonud ja nendest ka kinni peetakse, on juba loodud eeldus, et tootmine on kaitstud,» rõhutas toiduliidu juht.