Moelooja Reet Aus sai Boldilt lepingu

Reet Aus Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Moelooja Reet Aus lõi käed Boldiga ja valmistab nüüd nende töötajatele riided.

Aus ütles, et tema ja Boldi koostöö sai alguse juba läinud suvel. «Me teeme üsna palju B2B rõivast. Koostöö Boldiga oli erakordselt meeldiv,» ütles Aus.

Bolt saab Ausi käest peamiselt T-särgid ja kotid, kõik kas taaskasutatud materjalist või sertifitseeritud puuvillast. Asjad tehti osaliselt valmis Poola tehases. «Protsess oli pikk, alles nüüd saadame laiali,» rääkis Aus.

Aus ise laiendab äri: Zalandoga siseneti veel 11 turule.

Küsimuse peale, kuidas Eesti moetööstusel ja disainil läheb, vastab Aus, et disainil läheb väga hästi – viimase 15 aasta jooksul on see päriselt maailma jõudnud. «Moetööstus... no suurt moetööstust enam Eestis, aga ka Euroopas pole. Toodame suuresti väljaspool, Türgis, Bangladeshis. Meie toodame seal sellepärast, et seal tekivad ka jäägid, aga tegelikult pole ka enam oskusi ega teadmisi.»

Aus tõi näite, et Bangladeshis investeeritakse valdkonda väga palju. «Tööstus Euroopasse tagasi ei koli. Eesti on teinud ehk mitte just väga strateegilise otsuse moetööstus välja suretada. Kuigi see on üks suur valdkond Euroopa Liidu jaoks peale energeetika,» viitas Aus.

Enamik meist küll ei tea, aga 2025. aastal tahaks Euroopa Liit ära kaotada kiirmoe ning muuta rõivastele kohustuslikuks omamoodi passi: kust on tooraine pärit, kus on see tehtud. «Tervitame väga seda algatust, aga paljud ettevõtted ei suuda tarneahelat jälgida,» ütles Aus.

«Millest väga ei taheta rääkida, on see, et tekstiilitööstuse mõju on suurem kui mere- ja lennutranspordil kokku,» ütles Aus. Ta tervitab saabuvaid euronõudeid ka seetõttu, et siis kaob ära tarbijate petmine igat masti võltssertifikaatidega – see tähendab, et kus väikegi protsent orgaanilist puuvilla sees, saab panna särgile kirja organic.

Kuna Euroopasse töösuts ise ei tule, siis mis on meie roll? «Suurem osa rõivastest tarbitakse ja disainitakse ikka heaoluühiskonnas. See, et me väljaspool toodame, ei vabasta meid vastutusest. Aga meil pole praegu isegi tootja omavastutust,» ütles Aus.

Rõivatööstuse tulevikku näeb Aus järgmiselt: esiteks tuleb ära kasutada olemasolevad materjalid, teiseks tuleb püüda ümber töödelda, mida saab, ja kolmandaks on monomaterjalid. Näiteks puidukiust valmistatud rõivad. Ja parandamine.

«Inimesed on täiesti ära unustanud, et asju saab ka parandada!» jätkab Aus. «Me tegime Tallinnas parandustöökoja ja mulle ei tee mitte miski nii head meelt, kui tuleb 40+ mees, isegi mitte väga kalli pintsakuga, millel on sisevooder katki läinud ja laseb selle meie juures ära parandada ja kannab seda veel 15 aastat!»

Kiirmood, mis loodi Ausi sõnul selleks, et odavalt jäljendada kõrgmoodi, on toonud kaasa olukorra, kus inimestel ei kujunegi tihti oma stiili. «Oma stiil on küpsuse märk. Üks mu sõber on USA lavastaja. Ta ostab juba 30 aastat kindlaid musti teksaseid ja musta pusa ja muud tal kapis polegi – see on tema stiil,» ütles Aus.