/nginx/o/2023/08/02/15495308t1hea08.jpg)
Politsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele üle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha välja petukõnede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul proovitakse petukõnedega üha enam õnne ka suvisel ajal, mil inimesed rohkem reisivad.
«Tavapäraselt viitab klassikalisele petukõnele just välismaa või ebatavalise algusega number, kust kõne tuleb. Reisil olles ei pruugi see esimese hooga kahtlust äratada, kuna eeldatakse, et keegi võib helistada näiteks broneeritud majutuskohast või autorendifirmast,» selgitas Kiik.
Aastaid on üks levinud petuskeeme vastamata kõne tegemine välismaa numbrilt, millele tagasi helistades võetakse helistajalt kallist kõnehinda. Levinud on ka kõned välismaa numbrilt, millele vastates kuuleb vaikust või kõne katkeb ning see sunnib inimest tagasi helistama.
Kiige sõnul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et ükski tõsiseltvõetav teenusepakkuja ei küsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid või juurdepääsu tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid.
«Kiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse kõnes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus võimalus, et hiljem ei kaasneks välja mõeldud negatiivset tagajärge. See kõik on lõks,» lisas Kiik.
See, mille põhjal petturid võimaliku ohvri välja valivad, on erinevad. Sageli proovitakse õnne juhuslikult – kui tuhandest kõnest ka mõne puhul näkkab, siis on tulemus petturi jaoks positiivne.
Lisaks kelmide telefonikõnedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on väga sarnased mõne tuntuma reisibüroo või lennufirma omaga ja kus tehakse väga häid pakkumisi.
Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades võib leida häid võimalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks. «Siin kehtib sama vana tõde, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega see polegi tõsi,» hoiatas Kiik.
Tundmatu, aga ülihäid pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel tasub kindlasti selle nime guugeldada, et leida, mida sellest on kirjutatud. Näiteks Tripadvisoris jagavad reisijad omavahel kogemusi.
Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, kas heldel reisivõimaluste pakkujal on olemas reaalne aadress, ning kui on, siis miks mitte Google Street View abil vaadata, mis sellel aadressil päriselt asub. «Kui see taustauuring ei anna kindlust, et see on tõepoolest eksisteeriv reisiportaal, siis tasub kaaluda mõne tuntud ja tunnustatud reisiettevõtte valimist,» ütles Kiik.
Otsingumootoritesse reisiteemalisi otsisõnu sisestades või sotsiaalmeediat sirvides võib ette hüpata veel üks pettuseliik – reisipaketi või lennupiletite loos. Selliste n-ö loosimiste eesmärk on inimeste andmete õngitsemine. «Alati tuleb tähelepanelikult jälgida, kuhu ja mis andmed ma enda kohta sisestan,» rõhutas Kiik. «Samuti tuleks mõelda, milles osalemist mulle õigupoolest pakutakse – kas see on usutav pakkumine.»
Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle tõttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult võtta ühendust nii panga kui ka politseiga.
Näiteid enim levinud petuskeemide kohta ning nõuandeid, kuidas nendes olukordades käituda, leiate Luminori teemalehelt.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)