/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2023/08/01/15493864t1h1c18.jpg)
Aasta algusest alates oleme näinud tihedat rebimist Euroopa ja USA turgude vahel. Oodatust sitkemad majandused on intressimäärade kergitamisele pidanud tublisti vastu mõlemal pool ookeani, kirjutab SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.
Pull möllab vaid valitud börsidel
Kuni mai keskpaigani näitas Euroopa turge kajastav Stoxx 600 indeks isegi paremat tootlust kui maailmakuulus S&P 500, aga juulikuust alates on investoritele rohkem rõõmu valmistanud just viimane. Juulikuu lõppedes on eurodes mõõdetuna S&P 500 indeks kerkinud aasta algusest 14%, Euroopa turud aga 8%. Nii näib, et vanameister Buffetti ütlus «Viimased 240 aastat on olnud kohutav viga Ameerika vastu panustada» kehtib endiselt.
Rohkelt on räägitud AI populaarsusest ning selle vapustavatest mõjudest maailma majandusele. Olenemata sellest, kas positiivne mõju on juba praegu jõudnud maailma majandusse, on see jõudnud aktsiaturgudele. Aasta algusest on eurodes noteerituna tõusnud Nasdaqi üldindeks enam kui 30%, mis teeb silmad ette nii USA kui ka Euroopa turule, isegi kui mõlema tootlus kokku liita. Indeksi tublimad on suutnud oma hinna aasta algusest enam kui viiekordistada. Sellised ettevõtted on näiteks Virios Therapeutics, Bit Digital ja Cipher Mining.
/nginx/o/2023/08/01/15493857t1h3529.png)
Pulli möllamine tehnoloogiasektoris on aidanud näida S&P 500 indeksil väga reibas ning teha suuresti silmad ette Euroopa turgudele. Kui aga eemaldada indeksist IT ja kommunikatsiooni teenuseid pakkuvad ettevõtted, Tesla ning Amazoni, siis muutub pilt kardinaalselt. Seesugune indeks on märtsist alates olnud investorite portfellis punases ning alles juuli lõpust on indeks pakkunud portfelli lisandväärtust tootluse näol (aasta algusest +0.7%). See aga tekitab küsimuse, kas USAs on majanduse tervis tõepoolest sedavõrd hea nagu näitab S&P 500 või on olukord hoopis kehvem? Kuidas läheb aga Euroopa riikide majandustel kõrgete intressimäärade keskkonnas?
Tootmisega on seis hapu juba pikalt
Maailma majanduse käekäiku iseloomustava ning kohati ka ennustava väärtusega ostujuhtide indeks (PMI) on olnud alla kriitilise 50 taseme juba pikalt. Teadupärast näitab PMI seda, kas majandus on kasvamas või kahanemas ning see saadakse sektori juhte küsitledes. Kui indeksi väärtus on 50, siis on sektoris sama palju juhte, kes teavitavad tulemuste paranemisest, kui neid, kelle ettevõtte tulemused on halvenenud. Kui indeksi väärtus on alla 50, on ülekaalus need ettevõtted, mille tulemused on halvenenud.
/nginx/o/2023/08/01/15493858t1h9bd6.png)
Tootmise hapu seis ei tule analüütikutele üllatavalt, sest sektorit iseloomustav indeks on olnud euroalas alla 50 taseme juba eelmise aasta juulist ning USAs alates oktoobrist. Küll aga on murettekitav, kui madalalt hindavad ettevõtjaid oma tulemusi praegu. Kui Ameerikas on kasvu ja kahanemist nägevaid juhte pea võrdselt, siis Saksamaal raporteerisid tulemuste paranemisest vähem kui kaks juhti viiest.
Samast staatusest pole kaugel ka kogu euroala tervikuna. Tegu on ka ajalooliselt väga madalate näitajatega, sest peale koroonakriisi olid ettevõtjad viimati nii negatiivselt meelestatud Euroopas 2008. aasta globaalse majanduskriisi ajal.
Teenindussektor hoiab majandust vee peal
Kuna energia- ja sisendihindade tõusust räsitud tööstusettevõtete juhid on tulemuste osas pessimistlikud olnud juba pea terve aasta, siis tekib küsimus – kas kusagil mujal on muru siis sedavõrd palju rohelisem või on turud õnnelikud selle üle, et olukord veel hullem pole? Kuigi sellele, mida turg mõtleb, on raske vastust leida, siis muru näib tõepoolest olevat rohelisem teenindussektoris.
Erinevalt tootmisest on teenindussektori juhtide hinnang olnud viimase kolme aasta jooksul palju volatiilsem. Kui esimeses on optimismi pea konstantset langust näha viimased kaks aastat, siis teise graafik meenutab rohkem ameerika mägesid. Näiteks Saksamaa on viimase kolme aasta jooksul läbinud kriitilise 50 piiri kaheksa korda ning USAs on ettevõtjad teenindussektori tuleviku suhtes positiivsed olnud alles selle kvartali lõpust. Vaatamata rohelisemale murule on ka seal sektoris viimaste kuude jooksul olnud näha optimismi vaibumist.
Majanduse jahutamine jätkub
Majanduse jahutamise käigus on USAs inflatsioon kõvasti alanenud ja võrreldes maikuu 3,8% registreeriti juunis hindade tõusuks vaid 3%. Samuti on alanemas ka baasinflatsioon, mis langes juunis üle ootuste 4,1% tasemele.
Nõrgale tööstussektorile vaatamata on inflatsioon endiselt keskpankade seatud 2% tasemest kõrgemal, mistõttu nähakse, et intressimäärad veel lähikuudel alla ei tule. Hetkeseisuga on USAs intressimäärade tipuks hinnastatud 5,42% ning alles järgmise aasta märtsis peetakse tõenäoliseks majanduse stimuleerimise algust.
2024. aasta keskpaigaks nähakse baasintresse langemas 4,89%-ni. Hetkel on turud 20% tõenäosusega sisse hinnastanud intressitõusu septembrikuiseks USA Föderaalreservi koosolekuks ning 37% tõenäosusega novembri koosolekuks.
Inflatsiooni alanemist on näha ka euroalas, kus esmaspäevaste andmete kohaselt langes inflatsioon ootuste kohaselt 5,3%-ni. Baasinflatsioon seevastu püsis muutumatuna. Positiivse poole pealt pöördus ühtse valuutaga riikide ühendus majanduskasvule, kui teises kvartalis kerkis sealne majandus tervikuna +0,3%.
Võrreldes USAga on euroalas inflatsioon tunduvalt kõrgemal tasemel, mistõttu on turg sisse hinnastanud ka tunduvalt rohkem baasintresside kergitamisi. Hetkehindade põhjal nähakse intressimäärasid Euroopas kerkivat 3,8%-ni ning üle 50% tõenäosust intresside kergitamiseks näeb turg nii novembri, detsembri kui ka jaanuari koosolekul.
Intressimäärasid nähakse alanevat alles 2024. aasta keskpaigas ning juuli koosolekuks näib hetkehindade kohaselt baasintress langevat 3,47% tasemele.