/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
Eesti ehitab Ukrainasse kolm peremaja sõja tõttu orvuks jäänud lastele. Täna selgus, milline see maja olema saab. Maja hind selgub aga alles riigihanke käigus.
Eesti ehitab Ukrainasse kolm orbudekodu
«Me ei taha ehitada Ukrainasse odavat soojaku moodi ehitist, vaid panustame kvaliteedile: maja peab olema kodune ja hubane ning keskkond sulanduv, kuid teisest küljest ka oluline,» ütles arhitektuurikonkursi žürii liige Siiri Vallner.
Võidutööks osutus «Hata» arhitektuuribüroolt DAGOpen. «Võidutöös on püütud luua sidet Ukraina traditsioonilise arhitektuuriga. Sel on kõrge katus, ruudukujuline põhiplaan, ringliikumine, maja on otstarbekas ja kompaktne,» kirjeldas Vallner võitjaks valitud tööd.
«Väga väärikas ja väga ajatu ilmega,» kiitis ta. «Selle üle võiksin ka mina kui Eesti arhitekt olla väga uhke ja kui seda hakataks hüüdma Eesti majaks, oleks see väga tore.»
Eesti Arhitektide Liidu president Andro Männi sõnul astus Eesti selle konkursiga sammu lähemale Põhjamaadele.
«Meie välisabi on siiani iseloomustunud kiirus ja odavus, aga täna lisandub ka elukeskkonna ja linnaruumi kvaliteet,» ütles Mänd. «Avatud arhitektuurivõistlused on Ukraina ülesehitustööde puhul väga olulised, sest see on parim moodus kõige kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks ning ühtlasi ka tõhus meetod korruptsiooni vältimiseks.»
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) tegevjuhi kohusetäitja Andrea Kivi sõnul on Ukrainas 25 000 vanemateta last, paljud neist on orvuks jäänud sõja ajal.
«Konkurss andis meile suurepärase võimaluse koostöös Eesti ja Ukraina arhitektidega luua uudne peremaja tüüpprojekt, mis sobib ehitamiseks üle kogu Ukraina ning vastab ka Euroopa Liidu standarditele. Nii toetame Ukraina ülesehitamist ja liitumispüüdlusi Euroopa Liiduga,» selgitas Andrea Kivi.
Järgmisena kuulutatakse välja projekteerimise hange ning seejärel moodulite tootmise ja majade kohapealse püstipanemise hange. Hangete rahalist maksumust ja seda, milliseks kujuneb lõppkokkuvõttes majade hind, ei osanud Kivi prognoosida.
Esimesed kaks maja ehitatakse Žõtomõri oblastisse ja need peavad olema valmis järgmise aasta lõpuks. Koostöös Olena Zelenska fondiga kavandatakse aga veel ühe maja rajamist, rääkis Kivi.
Eesti on varem ehitanud Žõtomõri moodullasteaia, mille valmimine võttis aega 180 päeva. Möödunud kuul kirjutasid Andrea Kivi ja Ukraina Zõtomõri oblasti kuberner Vitali Bunetško koostööleppe, mille alusel aitab Eesti taastada Malõni linnas purustatud silla. Peremajad on Eesti kolmas suurem investeering sinna piirkonda.
Arhitektuurikonkursi Ukrainasse ehitatavate kaasaegsete peremajade tüüpprojekti leidmiseks korraldasid Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja kultuuriministeerium. Ukrainlased oli tingimuste väljatöötamisse ja korraldamisse algusest peale kaasatud.
Konkursil otsiti kõrgetasemelise arhitektuuriga puithoonet, mis oleks tehaseliselt toodetav, kohandatav erinevatele tühjadele kruntidele ja vastaks sõjas vanemad kaotanud laste vajadustele. Peremaja peab andma kodutunde kuni kaheksale lapsele ja neid kasvatavatele perevanematele ning tagama ligipääsu ja kasutusmugavuse ka erivajadustega pereliikmetele.
Konkursile esitati 17 tööd. Auhinna sai esikolmik ning lisaks anti välja üks ergutuspreemia. Peale nende otsustas žürii ära märkida kolm tööd nende lisandväärtuse pärast.
Vaata, millised olid konkursil auhinnatud projektid
Arhitektuurikonkursile laekus 17 kavandit, mille seast pälvis esikoha kavand «Hata» büroolt DAGOpen. Teise koha sai kavand «Ruut» büroolt molumba ja kolmanda koha kavand «Krestiki Noliki» büroolt Kuu.
Võidukavandi «Hata» autorid on Oleksii Volodymyrovych Pakhomov, Jaan Kuusemets, Anna Solts ja Oksana Buziak. Kavand on mõjusa ruumitunnetusega ning loob helge ja turvalise kodutunde. Hoone meenutab oma vormilt ja plaanilahenduselt traditsioonilist Ukraina elumaja, aga on lahendatud kaasaegses võtmes. Hoone on elementmajana hästi teostatav, aga ei mõju tüüpilise elementmajaa. Kavandi puhul on kaetud lai spekter Davosi kvaliteedikriteeriume, mis aitavad tagada, et lapsed saaksid kasvada mitmekesises ja kvaliteetses ruumilises keskkonnas.
/nginx/o/2023/07/31/15492484t1h19aa.jpg)
Kavand «Ruut» büroolt molumba, autorid Karli Luik, Johan Tali, Oksana Šapovska, Maryna Kharlampova ja Harri Kaplan. Kavand on suurepärase plaanilahendusega ning väldib koridoripõhise tüpoloogia kasutamist. Läbi maja kulgev ühisala loob ruumiliselt mitmekesise eluruumi, mis võimaldab eri vanuse ja huvidega lastel segamatult aega veeta. Hoone on elementmajana hästi teostatav ja sobitub sellisena hästi kriisi konteksti.
/nginx/o/2023/07/31/15492485t1h593e.png)
Kavand «Krestiki Noliki» büroolt Kuu, autorid Joel Kopli ja Anastasiya Klimentyeva. Kavand loob väheste ja hästi valitud vahenditega mitmekesise sisemaailma ning pakub eri vanuses lastele eraldumisvõimalust, mille heaks näiteks on raamatukogu ala. Hoone on selge ja kompaktse plaanilahendusega, optimaalselt teostatav ning sobitub hästi kriisi konteksti.
/nginx/o/2023/07/31/15492486t1h3f00.png)
Ergutuspreemia pälvis kavand «Segasumm» büroodelt KOKO arhitektid ja Drozdov ta partnery.
/nginx/o/2023/07/31/15492488t1h9dba.png)
Lisaks ergutuspreemiale märkis žürii loodud lisandväärtuse poolest ära veel kolm kavandit – Kalyna 8 arhitektuuribüroolt Eek ja Mutso, Kalyna 16 büroolt AB Standup ning HUBA büroolt Sirkel ja Mall.