/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2023/07/31/15491356t1hc870.jpg)
Ärikinnisvarasse investeerijaid ja neile laenu andnuid piinab kole küsimus – mis saab turvalisest ja tulusast ärikinnisvarast, kui inimesed ei käi enam kaubanduskeskustes raha kulutamas ega kontorites tööl.
POMM TIKSUB ⟩ Maailma ärikinnisvaraturgu ähvardab tugev raputus
Kasvavad intressimäärad, kiire inflatsioon ja kehvemad majandusolud löövad kaikaid kodarasse.
Tsüklilised langused toovad sageli kaasa hädamüügid. Nendega venitatakse seni, kuni pangad on veendunud, et investorid suudavad laenu teenindada ja kinnisvara väärtus pole kukkunud allapoole laenusummat. Kui seda ei suudeta, on häda käes.
Reutersiga vestelnud analüütikud, akadeemikud ja investorid rääkisid, et seekord on teisiti. Kuna eemalt töötamine on nüüd levinud ja inimesed harjunud interneti teel ostlema, siis sellised linnad nagu London, Los Angeles ja New York on täis hooneid, mille järele puudub vajadus.
Seetõttu kardetakse, et pilvelõhkujate ja ostukeskuste hinna taastumine võtab kauem aega. Kui üürnikke ei leita, ohustavad tavapärasest tsüklist palju suuremad kahjumid nii panku kui ka investoreid.
Jutt käib kuue triljoni dollari väärtuses ärikinnisvara laenudest, teatas Moody’s Investors Service juunis. Suurimal osal võlast saabub tagasimaksetähtaeg aastatel 2023–2026.
Intressitõus nagu kalapüük
USA pankade poolaastaaruanded näitasid ärikinnisvara kahjude kasvu. Nad hoiatasid, et suuremad probleemid on alles ees.
USA investeerimisfirma DoubleLine investeerimise asejuht Jeffrey Sherman ütles, et USA pangad kardavad likviidsuse pärast, kui paari aasta jooksul hakkavad saabuma ärikinnisvaralaenude tähtajad.
«Pangajooks võib alata iga hetk,» lausus ta ja selgitas, et kunded ei pea raha pangas hoidma, vaid võivad seda suunata kõrgema tootlusega «riskivabadesse» rahaturufondidesse või USA valitsuse võlakirjadesse. «Seni, kuni USA keskpank hoiab intressimäära kõrgel, istuvad kõik tiksuva pommi otsas.»
USA keskpank on lasknud suurtel pankadel läbi mängida ekstreemse stsenaariumi, mille kohaselt ärikinnisvara väärtus kukub 40 protsenti.
Ühendkuningriigi keskmine ärikinnisvara väärtus on juba kukkunud tipust umbes 20 protsenti ja see pole kaasa toonud suuri hapuks läinud laene. Ühe pangandusjärelevalvaja sõnul on Ühendkuningriigi pankade ärikinnisvara osakaal laenuportfellis väiksem kui 15 aastat tagasi.
Bank Syzi investeerimisjuhi Charles-Henry Monchau sõnul ei maksa alahinnata järsu intressitõstmise mõju. Ta võrdles seda kalapüügiga.
«Kõigepealt satuvad võrku väikesed kalad,» lausus ta. «Suured, nagu vaalad, satuvad kätte viimasena. Kas Credit Suisse oli vaal? Aga SVB? Me saame seda alles tagantjärgi teada. USA ärikinnisvara võib olla vaal.»
Rohepööre valab õli tulle
HSBC on nende äride seas, kes üritavad vähendada oma «süsinikujalajälge». Selleks vähendatakse kontoripinda, öeldes üles mitte piisavalt rohelisi äripindasid.
JLL hinnangul on vaja 2050. aastaks teha roheliseks enam kui miljard ruutmeetrit äripinda. Nullheite eesmärgi saavutamiseks tuleks iga aasta vähemalt 3–3,5 protsenti äripinnast muuta roheliseks.
Austraalia suurim pensionifond, 300 miljardi Austraalia dollari suuruse mahuga AustralianSuper, teatas maikuus, et ei tee enam investeeringuid noteerimata kontori- ega jaekaubanduspindadesse, kuna nende tootlus on vilets.
Samal ajal ründavad ärikinnisvarafirmade väärtpaberid aktsiate lühikeseks müüjad, kes müüvad laenatud aktsiad lootuses teenida nende kukkumise pealt. Hazeltree andmetel oli juuliks 15 kuuga kasvanud Euroopas ja Lähis-Idas lühikeseks müüjatele laenatud aktsiate kogus 30 protsenti ja Põhja-Ameerikas 93 protsenti.
«Investorid peavad leppima viletsama tootlusega,» teatas Capital Economics. «Vanade standardite järgi paistab kinnisvara üle hinnatud.»