/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/02/25/14391637t1h73ca.jpg)
Statistikaameti esmase hinnangu põhjal jätkus selle aasta teises kvartalis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langus – SKT vähenes võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu 3 protsenti.
Seevastu euroala majandus kasvas aastaga teises kvartalis.
Euroalal kasvas majandus Eurostati kiirhinnangu järgi selle aasta teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti, Euroopa Liidus (EL) tervikuna püsis aga kvartalivõrdluses stabiilsena.
Kvartal varem püsis euroala majandus stabiilne, EL-is oli aga 0,2-protsendises kasvus. Aastavõrdluses kasvas hooajaliselt kohandatud sisemajanduse koguprodukt (SKP) euroalal 0,6 protsenti ja EL-is 0,5 protsenti, pärast 1,1-protsendist aastast kasvu nii euroalal kui ka EL-is eelmises kvartalis, teatas Eurostat.
Liikmesriikidest, mille kohta on teise kvartali andmed praeguseks olemas, näitas kvartalivõrdluses tugevaimat kasvu 3,3 protsendiga Iirimaa, järgnes Leedu 2,8 protsendiga. Rootsi nägi samal ajal aga suurimat ehk 1,5-protsendist langust. 0,6-protsendise langusega järgnes Läti, 0,4 protsendiga Austria ning 0,3-protsendise langusega Itaalia.
Aastavõrdluses registreeriti suurim langus, 2,4 protsenti, samuti Rootsis. Langust nägid 0,6 protsendiga ka Tšehhi ja 0,5 protsendiga Läti. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas SKP enim Iirimaal, 2,8 protsenti. Järgnesid Portugal ja Hispaania, vastavalt 2,3 ja 1,8 protsendiga.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul on majanduslangus võrreldes varasemate perioodidega veidi aeglustunud.
Võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT samale tasemele.
2023. aasta teises kvartali SKT täpsemad andmed avaldab statistikaamet 31. augustil.
/nginx/o/2023/07/31/15491234t1hde48.png)