Tragikomöödia ⟩ OceanGate'i kaasasutaja tahab saata tuhat inimest Veenusele

Planeet Veenus Foto: NASA / JPL-Caltech via AP

Hoolimata allveelaeva Titan hukatuslikust katastroofist, plaanib operaatorfirma OceanGate Expeditions kaasasutaja uusi seiklusi. Nimelt tahab Guillermo Söhnlein saata 2050. aastaks inimesed superkuumale Veenusele.

 

Titanicu vraki lähedal plahvatanud ja viis surma põhjustanud allveelaeva Titan opereeriv ettevõte lõpetas äsja oma tegevuse. OceanGate Expeditionsi kaasasutaja Guillermo Söhnlein spekuleerib juba järgmiste seiklussihtkohtade üle.

Ta tahab näiteks 2050. aastaks saata umbes tuhat inimest Veenusele, ütles ta Business Insiderile. Inimkond peab jätkuvalt katsetama innovatsiooni piire, ütles ta.

Söhnleini sõnul on teda juba 11-aastasest saati ajendanud soov teha inimkonnast planeetideülene liik. «Mul on alati olnud unistus olla esimese Marsi koloonia komandör.»

Tema väitel on ta Veenuse-plaan aga «vähem ambitsioonikas kui miljoni inimese saatmine 2050. aastaks Marsi pinnale», mida plaanib teha Tesla ja SpaceXi asutaja Elon Musk.

Arvutiga genereeritud 3D-mudel Veenuse pinnast Foto: NASA/JPL-Caltech/SWNS

Erakordselt karmid tingimused

Veenus on Maast vaid 40 miljoni kilomeetri kaugusel, mõlemad on sarnased suuruse, massi, tiheduse ja isegi gravitatsiooni poolest. Kuid see on inimestele äärmiselt ebasõbralik keskkond

Veenuse pind on erakordselt kuum (üle 450 kraadi Celsiuse skaalal), seni ei ole avastatud ookeane ega järvi, küll aga tuhandeid vulkaane, mille laavamassid on üle ujutanud suure osa planeedi pinnast. Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist ja pilved võivad sisaldada isegi väävelhapet.

Söhnleini hinnangul tekitaks see väljaspool kosmosetööstust kindlasti elevust, kui räägitakse lendamisest Veenusele. «Ja see tekitaks segadust ka kosmosetööstuses.» Siiski ei näe ta põhjust, miks inimkond ei peaks püüdma sellel planeedil elada.

Uuringute kohaselt on Veenuse atmosfääris umbes 50 kilomeetri kaugusel planeedi pinnast osa, kus inimesed võiksid teoreetiliselt ellu jääda. Temperatuur on seal madalam ja rõhk väiksem.

Kui kosmosejaam suudaks olla vastupidav väävelhappele, siis võiksid Söhnleini sõnul ühel päeval Veenuse atmosfääris elada sajad kuni tuhanded inimesed. Kuidas täpselt see hõljuv koloonia toimiks, jättis ta lahtiseks.

Allveelaev Titan, mis plahvatas Põhja-Atlandi ookeanis Titanicu vraki vaatamiseks korraldatud ekspeditsiooni käigus Foto: Oceangate

Allveelaevad on osa kosmosesse lendamise plaanist

Tema jaoks olid allveelaevad, nagu Titan, samuti osa kosmoselennu plaanist. Söhnleini hinnangul on veealune uurimistöö ja eriti veealuste laevade kasutamine koos meeskonnaga «kõige lähemal kosmosesse minekule ja selle visiooni edendamisele, ilma et me tegelikult kosmosesse läheksime». Selliste lähenemisviiside eesmärk on arendada ja katsetada tehnoloogiaid, mida saaks kasutada kosmoses, sõnas ta.

Sarnaseid eesmärke taotleb ka Söhnleini asutatud organisatsioon Humans2Venus, milles tema ja ta kaaslased toovad kokku eksperdid, kes tegelevad inimeste Veenusele transportimisega. Söhnleini sõnul on eesmärk kasutada uusi tehnoloogiaid, et vähendada inimeste Veenusele saatmise tegevuskulusid ja rahastada kosmosemissioone ilma valitsusasutuste toetuseta.

Söhnleini sõnul toimis sarnaselt ka Titani allveelaeva väljatöötamine. OceanGate'i pikaajaline visioon oli luua odavaid mehitatud allveelaevu, mida saaks rentida, et minna merepõhja. Selle eesmärgi saavutamise teel leitud tehnoloogiad oleksid tõenäoliselt kasulikud, et aidata inimestel jõuda kosmosesse.

Titani reisijate surm ei tohiks takistada inimesi jätkamast teadusuuringuid süsinikkiust kerega allveelaevade kohta, et jõuda ookeani põhja, ütles Söhnlein. «Innovatsiooni piire tuleb jätkuvalt ületada.»