Raport: Eesti ettevõtetel on potentsiaali osaleda globaalses kiibiäris

Pooljuhtkiibid trükkplaadil. Foto: FLORENCE LO

Vajadus kiipide järele kasvab lähikümnendil plahvatuslikult ning eksperdid näevad Eesti ettevõtete jaoks avanevaid võimalusi kiibidisainis ja verifitseerimises ning kiipide turvalisuse testimises, selgub arenguseire keskuse lühiraportist.

Kiipide ja sardsüsteemide globaalseks turumahuks hinnatakse umbes 550 miljardit eurot ning 2030. aastaks prognoositakse valdkonna kasvu triljoni euroni.

«Suurte kiibitehaste rajamine Eestisse on vähetõenäoline suure investeerimisvajaduse ja kõrge riski tõttu, kuid meil on potentsiaali nii kiipide väike- ja seeriatootmises kui ka erilahendustes,» tõi välja arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane ning lisas, et Eesti võimalusi suurendaks läbimurre vabavaraliste kiipide vallas, mille projekteerimine on jõukohane väikeettevõtetele.

Arenguseire keskus kirjutab lühiraportis, et Eesti jaoks on majanduslikult realistlik täita teatud etappe uudsete kõrgtemperatuursete pooljuhtseadiste, näiteks aluskristallide tootmisel.

«Kui tehnoloogiad lihtsustuvad, on võimalik hakata pakkuma erilahendusi või väikeseeriaid – suured rahvusvahelised kiibitehased väikeseeriaid ei tooda,» ütles Varblane.

Kiibitehnoloogiate arendustöö senine fookus on olnud väiksemate ja odavamate ning kiiremate ja madalama energiatarbega kiipide väljatöötamisel. Uuringus osalenud ekspertide hinnangul on kiibitehnoloogiates oodata ka edaspidi pidevat arengut, ent mitte revolutsiooni.

Startup Estonia andmetel tegutsevad Eesti tehnoloogiaettevõtetest kiibitehnoloogiate valdkonnas näiteks meditsiinilisi kiiplaboreid tootev Selfdiagnostics, mikroskeeme arendav Analoogdisaini AS, 3D-kaameratehnoloogiaid arendav LightCode Photonics, pooljuhtseadmete tarkvara testija Testonica, osakeste sensortehnoloogiale spetsialiseerunud GScan ning sensorseadmete firma Evikon.

Kiibid leiavad rakendust pea kõigis eluvaldkondades julgeolekust tervishoiuni ning kasvavat vajadust kiipide järele tõukab tagant rohe- ja digipööre. Seoses kiipide keerukuse kasvuga on nende arendus järjest töömahukam, mis on suurema osa väärtusloomest nihutanud pooljuhtide tootmisettevõtetelt arendusettevõtetele. Valdkonnas on üha enam ettevõtteid, millel ei ole oma tootmisvõimsusi.

Arenguseire keskus toob raportis välja, et sardsüsteemide komponentide tootmine Eestis on vähetõenäoline tootmise suure investeeringuvajaduse ja kõrge riski tõttu.

Lühiraport pealkirjaga «Sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad: hetkeseis ja väljavaated» on osa arenguseire keskuse uurimissuunast «Rohepöörde stsenaariumid Eestis». Lühiraport tugineb arenguseire keskuse tellimusel ja Civitta Eesti poolt läbi viidud uuringul «Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile».