:format(webp)/nginx/o/2023/07/29/15486954t1ha545.jpg)
Maismaatuulepargid ei ole alternatiiviks meretuuleparkidele, sest nendele kehtivad mitmed piirangud. Eesti peaks kindlasti toetama emeretuuleparkide ehitust, kui ei taha jääda sõltuvaks importelektrist, kirjutab meretuuleparki ehitada sooviva Utilitas Wind'i juhatuse liige Rene Tammist.
Eesti riigi poolt on püstitatud eesmärk toota vähemalt sisetarbimise jagu elektrit taastuvatest allikatest. Eesmärgi täitmiseks oleks vaja 2030. aastaks rajada 1000 MW maismaa- ja 1000 MW meretuuleparke.
/nginx/o/2023/07/29/15486430t1h6bcd.jpg)
Eestis on maismaatuuleparkide arendamisega olukord väga probleemne. Riigi tellitud maismaalinnustiku analüüsi kohaselt pole sisuliselt Eestis maismaatuuleparkidele linnustiku osas sobivaid asukohtasid, mis ei eeldaks vähemalt aasta kestvaid põhjalikke uuringuid. Uuringutega ei ole suures osas alustatud ja uuringutulemused pole ette teada. Mitte ükski liigikaitseline piirang ei ole ajas vähenenud.
Ära ei saa unustada ka teisi piiranguid – alad, mis sobivad lindudele, ei sobi nahkhiirtele, rohevõrgustikule või kohalikele elanikele. Keskkonnaalastele kitsaskohtadele lisanduvad ka võrguga liitumise piirangud, nii füüsilised kui ka finantsilised.
Maismaatuuleparkidel on Eesti energiaportfellis tulevikus kindel ja vajalik koht. Kuid ka siis kui paigutada Eesti territooriumile 1 000 maismaatuulikut, ei asenda need tasakaalustatud tootmisportfellis meretuuleparke.
Kui meretuuleparkide rajamisest loobuda, siis pole selle asendajaks mitte rohkem maismaatuulikuid, vaid gaasijaamad. Nende elektrijaamade muutuvkulu on aga hoopis kõrgem ja toob seeläbi tarbijatele kaasa kõrged elektrihinnad analoogselt läinud aastale, kus turuhinna määrasid kallid elektrijaamad.
Kasvanud kapitali ja tootmisseadmete hinna ja teisalt meretuuleparkide parema tootlikkuse tõttu on nende tootmisviiside hinnaerinevused väikesed.
/nginx/o/2023/07/29/15486952t1h77e5.jpg)
Sotsiaalmajanduslik kasu meretuuleparkidest on oluliselt suurem kui võimalik ühiskondlik kulu. Lisaks tekivad eeldused ka energiamahuka tööstuse, sealhulgas vesinikutööstuse tekkeks.
Riigipoolseid hinnagarantiisid antakse projektide krediidikõlblikkuse suurendamiseks. Selle lähenemise eestvedajaks on kõige enam meretuuleparke rajanud Suurbritannia, kus kuni dekaadi lõpuni on paika pandud iga-aastane ajakava hinnagarantiide vähempakkumiste korraldamiseks.
Ei ole realistlik eeldada, et Eesti suudaks piirkonnas, kus pole kunagi mereparke rajatud, ilma hinnagarantiideta hakkama saada.
Kogu regioonis arendatakse uusi meretuuleparkide võimsusi. Kui Eesti ei lähe kaasa selle esimese lainega, siis jääme pikaks ajaks elektrit importivaks riigiks, sest edaspidi on uute võimsuste rajamist oluliselt raskem rahastada.
Eestis on kolm meretuulepargi arendust seadnud sihiks juba 2028. aastal elektritootmise.
Antud kommentaar tuli vastusena reedel avaldatud loole «Valitsus kaalub paari hiidettevõtte ülekuldamist – kas rahvale jääb tühi tasku?», milles seati kahtluse alla meretuuleparkide rajamise otstarbekus Eestis.
/nginx/o/2018/08/14/11213618t1hf65d.jpg)